Irooniaks on just see, et hoolimata aastaid kestnud probleemist avanesid linna ja keskvõimu rahakotirauad alles pärast ühe linnanõuniku pojapoja surmasööstu sillalt. Nüüd kulutatakse 76 miljonit dollarit, et ehitada sillale barjäär, mis püüaks enesetapuüritajad lennust kinni.

Rahast 20 miljonit saadakse silla enna tollitasudest, 49 miljonit föderaalkassast ja seitse miljonit osariigilt, silda haldav nõukogu on juba ka alustanud konkreetselt töödeks ettevalmistusi. 

Ametlikel andmetel on silla avamisest möödunud 77 aastaga sealt alla hüpanud 1400 kuni 1600 inimest, kusjuures rekordaastaks osutus just mullune, 46 enesetapuga. Paljud saavad surmavaid vigastusi juba silla konstruktsiooni vastu põrkudes, ülejäänud upuvad kiiretes merehoovustes.

Nüüd aga kõrgendataks silla käepidemeid ja silla alla ehitataks roostevabast terasest võrk, et enesetapjad kinni puuda. Ametnikud väidavad, et kuus meetrit lai võrk silla mõlemal küljel ei rikuks silla väljanägemist. Turvavõrk peaks olema valmis aastal 2018.