Salapärane Hyperloop avalikkuse ees – loe, kuidas Elon Muski tuleviku-kiirrong toimib

 (49)
Salapärane Hyperloop avalikkuse ees – loe, kuidas Elon Muski tuleviku-kiirrong toimib
Foto: REUTERS

Elon Musk avalikustas ülikiirrongi Hyperloop projektikavandi.

Keegi ei saa öelda, et sariettevõtja ning PayPali ja elektriautofirma Tesla üks asutajaid Elon Musk kardaks mastaapselt mõelda.

Muski pealtnäha ulmelise projekti eilne esitlus toob meelde 1990. aastate teise poole kurikuulsa tehnoloogiamulli-aegse mentaliteedi, mil ükski idee ei tundunud liiga suur.

Hüpoteetiline projekt kannab nime Hyperloop ja kujutab endast tunnelis kihutavat erilist ülikiirrongi, mis suudaks väidetavalt toimetada reisijad San Franciscost Los Angelesse poole tunniga.

See eeldab uudse transpordivahendi liikumist kiirusega peaaegu 1300 kilomeetrit tunnis.

Muski hinnangul maksaks projekti ainult reisijatele mõeldud versiooni valmisehitamine umbes kuus miljardit dollarit. Versioon, mille pardale reisijad saaksid kaasa võtta ka isiklikud autod, läheks maksma umbes kümme miljardit dollarit.

Foto: REUTERS
Seotud lood:

Järgnevalt vahendame Muski avaldusi ja täpsustusi, mida mainekas leidur (fotol) esitlusele kogunenud ajakirjanikele jagas.

Kes tegid?

Avalikustatud projektikavandi pani kokku tosinast insenerist koosnev töörühm, mille osa liikmeid on Tesla, osa SpaceX-i palgal.

Insenerid arendasid projektikavandit umbes üheksa kuud, ehkki Musk hakkas Hyperloop-rongi kontseptsiooni vaagima juba kaks aastat tagasi.

"Tegemist oli suuresti taustülesandega — keegi ei töötanud projekti juures täiskohaga," rääkis Musk.

"Projekti mustanditega tegeldi muu töö taustal sporaadiliselt nii SpaceX-is kui ka Teslas, kuni viimase paari nädala jooksul eraldasime selle vormistamiseks viimaks mõned täis-tööpäevad."

Mida planeeriti?

Hyperloop on mõeldud liikuma spetsiaalses torustikus, mitte allmaatunnelites või relssidel, nagu varem spekuleeriti.

Elektromagnet-torud peaksid kava kohaselt hakkama paiknema peamiselt osariikidevahelise maanteega I-5 kattuval marsruudil; erandiks oleks nii Los Angelese kui ka San Francisco kõige tihedamalt asustatud piirkondade lähiümbrus. 

"Los Angelese lähistel asub üks keeruline lõik, mida nimetatakse viinamarjaväädiks (ingl grapevine),“ selgitas Musk, kelle kava näeb ette lühikeste tunnelite rajamist mägedesse, mis hõlbustaksid reisijate toimetamist konkreetsetesse jaamadesse. 

Foto: REUTERS

Kuidas toimib?

Reisijatekapslid hakkaksid Muski sõnul sisuliselt jälitama (elektromagnetvälja tekitatud) impulssi.
Hyperloopi konstruktsioon on optimeeritud reisimiseks linnade vahel, mille omavaheline kaugus on väiksem kui 1500 kilomeetrit.

"Hyperloop — või selle analoog — oleks minu arvates õige lahendus just sellistele linnapaaridele, mille vahel toimub tihe liiklus ja mis ei asu teineteisest palju kaugemal kui umbes 1500 kilomeetrit," sedastab Muski aruanne.

"Kahtlustan, et sellest punktist edasi võib ülehelikiirusega õhutransport osutuda kiiremaks ja odavamaks.

Väga palju pikemate vahemaade, näiteks Los Angelese ja New Yorgi vahelise distantsi läbimiseks võiks ülikiirete lahenduste rakendamist kaaluda ja tõenäoliselt oleksid need ka tehniliselt teostatavad, kuid, nagu ma juba ütlesin, usun ma, et ülehelikiire lennuk oleks ökonoomsem valik."

Rong, mis meenutab lennukit

Hyperloop-rongi kiirus küündiks 1300 kilomeetrini tunnis; selles reisimine tunduks igas mõttes sarnasem lennu- kui rongireisile.

"Rongid on rasked," osutas Musk. "Hyperloopi konstruktsioon on pigem sarnane lennuki omaga."

"Kõigepealt toimub kiirendamine, kuid pärast reisimiskiiruse saavutamist ei paneks reisija pöörast hoogu enam üldse tähele," rääkis ta, kinnitades, et külgkiirendus (s.t küljelt küljele loksumine, mis iseloomustab näiteks Ameerika raudteel kihutamist) on välistatud.

"Sõit peaks tunduma äärmiselt sujuv ja vaikne; kindlasti ei kaasneks sellega mingisuguseid turbulentse ega muud seesugust."

Ohutum kui teised rongid või lennukid!

Teoreetiliselt on Hyperloop ohutum nii lennukitest kui ka raudteerongidest.

"Selge see, et "mitte kunagi" on väga võimas sõnapaar, kuid minu hinnangul oleks avarii toimumine äärmiselt ebatõenäoline," rääkis Musk.

"Hyperloop ei saa ju taevast alla kukkuda nagu lennuk ega põhimõtteliselt ka rööbastelt välja kihutada nagu rong."

Erilist ohtu ei kujutaks ulmeliikurile ka maavärinad, kinnitab Musk: "Mulle tuli pähe mõte ehitada transporditoru toestavate tornmastide sisse samasugused maavärinasummutid nagu California hoonetel; sisuliselt amortisaatorid.

Teoreetiliselt pole välistatud maavärinad, mis oleksid amortisaatoritele summutamiseks liiga võimsad, kuid sama kehtib ka hoonete kohta.

Võrreldes rongiga, mille rööpaid tegelikult amortisaatoritega varustada ei saa, oleks Hyperloop ikkagi oluliselt ohutum."

Tehnoloogia

Hyperloop kasutaks osaliselt sama tehnoloogiat, mida võib kohata Tesla sedaani Model S akumulaatorikomplektide juures.

"Tegu on lineaarse elektriinduktsioonimootoriga — samasugusega, millega sõidab Model S. Too tehnoloogia on suhteliselt jätkusuutlik: elektrilise induktsioonimootori leiutas Nicola Tesla juba 1888. aastal."

Transpordisüsteemi prototüübi konstrueerib Musk ise: "Ma arvan, et projektile tuleks kasuks, kui ma demonstratsioonversiooni ise ehitaksin. Ma usun, et tegelikult teengi seda. Olen selle üle põhjalikult mõelnud ja jõudnud taolisele otsusele."

Foto: AP

Millal valmib?

Hyperloopiga sõita proovida ei saa me aga enne vähemalt seitsme aasta möödumist.

Praegusel hetkel ei ole projekt Muski jaoks prioriteetne. "Võib-olla piirdun ma vaid asja käimalükkamisega; ehitan vähendatud mõõtkavas töötava versiooni ja annan kogu projekti kellelegi üle.

Üksikasjade praavitamine väiksemas mõõtkavas on keeruline ülesanne. Ma arvan, et viimaks peaksin seda ikka ise tegema. Aga see ei saa toimuma esmajärjekorras ega lähitulevikus, kuna ma pean praegu keskenduma Tesla ja SpaceX-i projektide elluviimisele."

Kui Hyperloop olnuks tema jaoks esmatähtis, arvab leiutaja, et tal oleks õnnestunud see valmis saada vaid ühe aastaga. "Demonstratsiooniprojekt pole midagi sellist, mis nõuaks põhjalikku kooskõlastamist valitsusega," märkis ta.

Idee päritolu

Ettepanek rajada California rannikule 70 miljardit dollarit maksev kiirrongide raudteesüsteem oli see, mis Muski tegudele kannustas.

"Ma arvan, et me ei peaks seda kiirrongi-raudteed rajama. Praegu on selle hinnanguliseks maksumuseks pakutud 70 miljardit dollarit, kuid arvestades enamiku samasuguste mastaapsete projektide planeeritud ja tegeliku maksumuse erinevuseid, kujuneks selle hinnaks tõenäoliselt pigem ligi sada miljardit dollarit.

California maksumaksjad ei peaks kinni maksma mitte ainult saja miljardi dollari suurust arvet, vaid jätkama raudtee hooldamise ja rongide käigushoidmise subsideerimist väga pika aja vältel. Ja see ei tundu tõtt-öelda mõistlik osariigis, mida alles hiljuti ähvardas pankrot."

Maksumus

Hyperloop-süsteemi väljaehitamise hinnaks kujuneb umbes kuus miljardit dollarit. "See on umbkaudu õige summa," kinnitas Musk. "Pange tähele, et seda on rohkem kui Tesla, SpaceX-i ja Solar City projektid seni kokku maksma on läinud."

Musk panustab projekti isiklikku raha, ehkki loodab leida teisigi kaasalööjaid.

"Ma investeerin alati oma raha enda loodud ettevõtetesse. Mul puudub usk sellistesse kavadesse, mis näevad ette ainult teiste inimeste raha rakendamist. Leian, et see pole õige asi.

Ma ei kavatse paluda teistel inimestel paigutada oma raha millessegi, mille nimel ma ise pole valmis riskima."

Aga sellest, kui Hyperloop Muski superrikkaks ei tee, pole midagi.

"Mu eesmärk pole selle projektiga roppu raha teenida, aga mulle meeldiks, kui see tõeks saaks," rääkis leiutaja. „Mul on suhteliselt ükskõik, kas see mulle majanduslikku kasu toob või mitte, aga väga lahe oleks oma silmaga näha uut alternatiivset transpordivahendit."

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.