Ligikaudu 15 sentimeetri pikkused aksolotlid on oma ainsas elupaigas - Mexico City lõunaosas asuvates tänaseks reostunud asteegi-aegsetes kanalites - peaaegu välja surnud. Samas läheb sellel elukal hästi laboratooriumites, kus ta meeleldi paljuneb. Teadlaste jaoks on tegu kullatükiga, sest ta suudab endale tagasi kasvatada vigastatud jäsemeid, hambaid, nahka, organeid ja ajuosi ning selgroolülisid, vahendab uudisteportaal MSNBC.

Regeneratsiooni võime on veel mitmetel loomadel, kuid ainult nimetatud salamandrid suudavad seda teha nii paljude kehaosadega ja elu jooksul korduvalt.

Pisikese salamandri uurimiseks on USA kaitseministeerium eraldanud 6,25 miljonit dollarit ja loodab, et lõppeks aitab see invaliidistunud sõduritel oma jäsemed tagasi saada.

„Inimesed suudavad kudesid parandada, kuid ei tee seda perfektselt, samas aksolotl suudab teatud vigastuste puhul korrata embrüo protsesi," rääkis Elly Tanaka Dresdeni regeneratiivsete teraapiate instituudist.

Peale amputeerimist salamandrite veresooned tõmbuvad ruttu kokku peatades nii verejooksu. Naharakud katavad haava kiiresti ja moodustavad nõndanimetatud „blastema" ehk tüvirakkude sarnaste rakkude kogumi, millest lõppeks areneb uus kehaosa.

Aksolotli keeruline genoom on inimese omast kümme korda suurem ja Tanaka koos oma kolleegidega üritab seda kaardistades välja selgitada, mis annab salamandrile liikmete tagasikasvatamise võime.

Eksperdid prognoosivad, et inimeste puhul võib kehaosade salamandri kombel tagasikasvatamine osutuda võimalikuks kümne-kahekümne aasta pärast. Täna suudavad inimesed soodsate asjaolude puhul omale tagasi kasvatada sõrmeotsad koos närvide ja sõrmejälgedega.

Asteegid, kes tarvitasid aksolotle ka toiduks ja arstimiteks, uskusid, et need on välgujumala Xolotli taaskehatsused, kes päästis ennast metamorfoosi kaudu ohverdamise käest.