Saksa teadlased: soojenev kliima kaotab liikide sisemise mitmekesisuse

Kui globaalne soojenemine jätkub ootuspärases tempos, võib väljasuremine ähvardada peaaegu kolmandikku kõigist floora- ja faunaliikidest kogu maailmas. Teadlased on avastanud, et tegeliku bioloogilise mitmekesisuse kao prognoosid nõuavad kindlasti paisutamist: aastaks 2080 võib mõnedes organismirühmades olla hävinenud rohkem kui 80% geneetilisest mitmekesisusest, selgub ajakirja Nature Climate Change viimatise numbri kaaneloost.

Uurimuse näol on tegu esimese püüdega hinnata ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse kadu geneetilise mitmekesisuse najal, vahendab Science Daily.

Suurem osa mudelitest, mis analüüsivad kliima muutumise mõjusid taimestikule ja loomastikule, keskenduvad “klassikalisel moel” kirjeldatud liikidele, teisisõnu — sellistele organismirühmadele, mis üksteisest selgelt morfoloogilises plaanis erinevad. Seni pole aga arvestatud nn varjatud e krüptilist mitmekesisust, mis hõlmab nii geneetiliste variatsioonide mitmekesisust kui lahknemisi kirjeldatud liigi raames, ning mida on olnud võimalik täiel määral uurida alles pärast molekulaargeneetiliste meetodite väljatöötamist. Sarnaselt ökosüsteemide ja liikide mitmekesisusele mängivad need geneetilised variatsioonid keskset rolli globaalses bioloogilises mitmekesisuses.

Teedrajava uurimuse raames on Saksamaa bio-mitmekesisuse ja kliimauuringute keskuse BiK-F ja instituudi Senckenberg Gesellschaft für Naturkunde teadlased nüüd hinnanud globaalse soojenemise mõjusid liikidesisesele geneetilisele mitmekesisusele.

Mudeldati paljude Kesk- ja Põhja-Euroopa mäestikuojade lätetel seni veel elava üheksa vee-elulise putukaliigi asualad ja levik. Mudel näitas, et kui globaalne soojenemine leiab aset ulatuses, mida ennustab valitsustevaheline kliimapaneel IPCC, surutakse need liigid aastaks 2080 paarile üksikule kaitsealale nt Skandinaavias ja Alpides.

Kui Euroopa kliima soojeneb vaid kuni kahe kraadi võrra, jäävad vähemalt mõnel pool alles kaheksa üheksast uurimisalusest liigist; kui temperatuur kasvab nelja kraadi võrra, jäävad aastaks 2080 siin-seal ellu vaid kuus liiki. Kohalike asurkondade hävimine toob aga kaasa geneetilise mitmekesisuse hääbumise palju suuremates mastaapides.

Kõige süngemate prognooside kohaselt kaob 2080. aastaks 84 protsenti praegusest geneetilisest mitmekesisusest; kõige helgem stsenaarium ennustab kahe kolmandiku geneetilise mitmekesisuse kadumist. Teadlaste uuritud veeputukad on heaks mõõdupuuks paljude muude Kesk-Euroopa mägipiirkondade liikide saatuse prognoosimisel.

BiK-F ja Senckenbergi looduslooinstituudi esindaja Carsten Nowak selgitas: “Meie levikumudelid näitavad, et “liigid” kui sellised jäävad reeglina ellu. Mis aga ei säili, on suurem osa geneetilistest variatsioonidest, mis iga liigi puhul esinevad vaid konkreetsetes piirkondades. See tähendab, et kaduma lähevad iseseisvad evolutsioonilised sugupuud piirkondades nagu Karpaadid, Püreneed või isegi Kesk-Saksa mägismaa. Paljud neist sugupuudest on praegu arenemas uuteks, eraldisteks liikideks, ent kui meie mudelis rakendatud arvutused on õiged, surevad nad välja enne selle saavutamist.”

Liigisisene geneetiline varieeruvus on oluline ka muutuvate keskkondade ja ilmastikutingimustega kohanemise seisukohalt. Rikkalike variatsioonide kaotus kahandab seega liikide endi püsimajäämise tõenäosust pikemas plaanis.

Hetkel on liikide kaitsmine ja säilitamine, eriti muutuva kliimaga piirkondades, põletavaks küsimuseks mitmel pool. Uurimuse autorid rõhutavad, et kaitsealadeks tuleks muuta eelkõige paigad, kus oleks võimalik tulevikus säilitada nii liikidele sobilikke elutingimusi kui suurt liigisisest geneetilist mitmekesisust.