Sajandi vaatepilt: Veenuse üleminek Päikesest 6. juunil 2012
Taevakehade vastastikune asend on inimesi huvitanud iidsetest aegadest peale. Tähetargad on planeetide liikumist jälginud aastatuhandeid ning teinud nende kohtumistest kõikvõimalikke järeldusi. Seda, et neid kohtumisi saab ette ennustada, teadsid juba vanad babüloonlased.
Kohtumisi endid nimetatakse erinevalt. Üldnimeks on “ühendus”, mis tähendab, et taevakehad asuvad Maalt vaadatuna enam-vähem ühes suunas. Ühenduse ajamomendi määrab hetk, kus nende vaheline kaugus taevavõlvil on kõige väiksem. Ühendus on seda haruldasem, mida väiksem on see minimaalne kaugus. Kui kaugus on väiksem taevakeha läbimõõdust, satuvad nad taevas “teineteise peale” ja seda nimetatakse kas “kattumiseks” (suurem taevakeha on vaatlejale lähemal ja varjab teise täielikult) või “üleminekuks” (lähemal olev väiksem taevakeha projekteerub suurema pinnale).
Planeetide ja Kuu kokkusaamised Päikesega toimuvad kindla ajavahemiku tagant, mida nimetatakse sünoodiliseks perioodiks (“synodos” tähendabki kreeka keeles kohtumist). Perioodid on muidugi erinevad:
Kuu – 29.5 päeva
Merkuur – 116 päeva ehk 0.32 aastat
Veenus – 584 päeva ehk 1.6 aastat
Marss – 780 päeva ehk 2.14 aastat
Jupiter – 399 päeva
Saturn – 378 päeva
Uraan – 369.7 päeva
Neptuun – 367.5 päeva
Siseplaneetidel – Merkuuril ja Veenusel – on kaks ühendust: “alumine”, kui planeet asub Päikese ees ning “ülemine”, kui planeet asub Päikese taga. Välisplaneetidel on olemas vaid ülemine, Maa ja Päikese vahele ei saa nad kuidagi sattuda.
Avalikud vaatlused toimuvad:
Tallinnas astronoomiahuviliste ühenduse Ridamus'e juhtimisel Tallinna Linnahalli promenaadil kolmapäeval, 6. juunil kella neljast kuni kella kaheksani.
Tartus kell 4:11 toomkiriku põhjatornis ning kell 6:00 Tartu tähetornis. Vaatlus lõppeb kell 8:00.
Lisaks võib üleminekut jälgida interneti vahendusel. Põhjaliku nimekirja vaatluskohtadest leiab Space'i kodulehelt.
