Aga alles äsja sai teatavaks, et täiesti ootamatult oli Hyakutake komeeti märganud ka Päikese polaaralade uurimiseks mõeldud NASA - ESA (Euroopa kosmoseuurimise agentuur) ühine automaatjaam Ulysses, mis startis juba 1990. aastal.

Kaks uurijate gruppi avaldasid inglise teadusajakirja "Nature" 6. aprilli numbris artiklid, millest nähtub, et Ulysses läbis 1. mail 1996 (muuseas, täiesti ettekavatsematult!) Hyakutake saba. Seda näitavad nii laetud osakeste tiheduse tuhandekordne tõus kui ka Päikese magnetvälja häiritus.

Kõrvalekalded kestsid mõne tunni. Hyakutake komeet ise asus sellel ajal oma periheeli läheduses (orbiidi lähim punkt Päikesest), Ulyssesest lahutas teda tervelt pool miljardit kilomeetrit!

See kaugus ületab rohkem kui kolm korda astronoomiliseks ühikuks nimetatava Maa ja Päikese vahelise keskmise kauguse. Nii pikka saba pole komeetidel varem täheldatud ja sellist ei osatud ka oodata. Ilmselt selle tõttu ei pööratud varem ka erilist tähelepanu kõrvalekalletele Ulyssese vaatlusandmetes. Tema spektromeetrite poolt registreeritud süsiniku, hapniku, lämmastiku ja vee olemasolu ei jäta aga kahtlust, et tegemist on tõepoolest komeedi sabaga.

Lisaks rekordilise pikkusega saba leidmisele avab see avastus ka uued perspektiivid komeetide uurimisel, sest näitab nende kauguurimise võimalikust ja mõttekust.