Pildid, millel on näha nii aparaat ise kui Marsi horisondid ning kraater, kuhu uurimisrobot maandus, võeti USA kosmoseagentuuris vastu rõõmuhõisetega.

Pärast seitsmekuulist lendu kuueminutilise üliohtliku laskumise edukalt läbinud maandumiskapsli kõik süsteemid toimisid teadlaste sõnul laitmatult. Edukas missioon on NASA Marsi-uurijatele elulise tähtsusega, kuna viimati läksid 1998. ja 1999. aastal järjest kaotsi kaks punasele planeedile saadetud kosmoseaparaati.

Alles mõne nädala eest maandus Marsil Briti uurimissond Beagle, millega pole samuti tänaseni ühendust saada õnnestunud.

Spiriti projekt läks NASAle maksma 820 miljonit dollarit (1,01 miljardit krooni). Tegemist on NASA jaoks juba teise järjestikuse rõõmusõnumiga — reedel jõudis edukalt oma sihtmärgini komeediuurimissond Stardust, mille kogutavad andmed võivad aidata selgitada planeetide tekkelugu.

Kuueminutilise maandumistsükli kestel, mida projekti juht Sean O’Keefe nimetas “kuueks põrgulikuks minutiks”, avas aparaat langevarju ja kuumuskaitsepaneelid ning käivitas retromootorid. Hetk enne maandumist paiskusid valla hiiglaslikud õhkpadjad, mille jõul aparaat põrkas kilomeetri jagu maabumispaigast eemale, jäädes lõpuks pidama hiiglaslikku Gussevi kraatrisse.

Maandumiskapslis paiknes golfikäru suurune marsikulgur, mille mobiilne geoloogialaboratoorium uurib Marsi pinnast, et leida võimalikke elu jälgi.

Hiiglaslik Gussevi kraater valiti aparaadi maandumispaigaks, kuna osa teadlaste arvates võis selles ammustel aegadel paikneda järv.

Marsi teisel küljel peaks kolme nädala pärast maabuma sarnane aparaat, millel nimeks Opportunity.