Rumalad valijad on demokraatia toimimiseks elutähtsad
Princetoni ülikooli uurimisrühm teatas, et nende avastus, mis rajaneb kalade peal läbi viidud rühmaviisilise otsustamise katsetel, matemaatilistel mudelitel ja arvutisimulatsioonidel, võib viimaks aidata mõista inimeste poliitilise käitumise mõningaid kummastavaid aspekte, vahendab PhysOrg.
Uurijad osutavad, et loomade kooslustes kalduvad ebateadlikud isendid — need, kellel pole olukorra tulemusest kas varasemat teadmist või selle suhtes tugevaid tundeid — asuma arvuliselt ülekaalukasse leeri ning selle käitumist võimendama. Tulemusi inimeste poliitilisele aktiivsusele üle kandes esitab uurimus väljakutse üldlevinud arusaamale, mille kohaselt võib häälekas vähemus teemast mitte eriliselt huvituvaid valijaid manipuleerida.
“Enamasti usutakse, et ebateadlikud või mittehuvitunud indiviidid võivad teha võimalikuks äärmuslike vaadete vohamise. Meie leidsime, et see ei pruugi olla tõsi,” selgitab uurimuse juhtiv autor, Princetoni ülikooli ökoloogia ja evolutsioonibioloogia aseprofessor Iain Couzin. Koos kaasautoritega avastas ta, et isegi väike kogum ükskõikseid isendeid toimib vastukaaluna vähemusele — mille kirglikkus võib isegi enamuse hulka kuuluvaid teadlikke indiviide kõhklema panna —, aidates taastada enamuse ülevõimu.
“Me näitame, et kui ebateadlik kontingent osaleb otsuse langetamises, võib rühm jõuda enamusotsuseni isegi võimsa vähemuse olemasolu korral,” räägib Couzin. “Nad ennetavad tupikuid ja killustumist, sest arvamuse tugevusel pole enam tähtsust — kõik edasine sõltub matemaatikast. Taolist nähtust võib pidada kiidu- või taunimisväärseks, aga igal juhul takistab teatud hulk teavitamata isendeid tollel vähemusel rühma käitumist juhtimast või keerulisemaks tegemast.”
Mõistagi on nähtusel teatud piirid, nentis Couzin. Teadlaste töörühm leidis, et kui ebateadliku kontingendi osakaal kasvab liiga suureks, tähendab see lõppu rühma koherentsele funktsioneerimisele, s.t, juhtpositsioonile ei asu ei enamus ega vähemus. “Lõpuks jääb domineerima müra, sest rühma juhtimiseks pole lihtsalt piisavalt informeeritud indiviide,” osutab Couzin.