Rootslane, kes toimetanud Wikipediasse juba 2,7 miljonit artiklit, robotlikult

Mõne jaoks on ta tänapäevane kangelane, teised kahtlevad ta meetodis. Sverker Johansson on rootslane, kes toimetanud Wikipediasse enda sõnul juba 2,7 miljonit artiklit ja 10 000 artiklit on tema jaoks tavaline päeva töö. Taustal küll üks tema omatehtud arvutiprogramm, mis teeb enamiku tööd ise ära. Robot, võiks öelda.

See lugu pärineb Wall Street Journalist, kuigi tema peategelane asub meile palju-palju lähemal. 53-aastane Sverker Johansson Dalarna ülikoolist on loonud automaatiseeritud arvutiprogrammi, mis aitab tal luua tausta kümnetele tuhandetele

Wikipedia

artiklitele, ja see on teinud temast ehk isegi ühe maailma kõige produktiivseima autori. 2,7 miljonit artiklit, ehk 8,5 protsenti veebientsüklopeedia kogumahust on saanud oma täienduse just temalt ja sellega on ta kaugeilt produktiivseim Wikipedia kaastöötaja.

Eriti suurt vaeva on ta näinud veidrate loomaliikide, sh liblikate ja putukate katalogiseerimisel, ja eriti uhke on ta oma töö üle, mis tutvustab Wikipedias Filipiinide linnu ja asulaid, riigis, kust on pärit tema abikaasa. Umbes kolmandik sissekandeid on rootsi keeles, ülejäänud pigem filipiinide kahes kirjakeeles.

Johanssonil on teaduskraadid nii lingvistikas, insenerluses, majandusteadustes ja osakestefüüsikas, ehk rumalaks teda pidada küll ei tasu. Ja huvitub ta tõesti peaaegu kõigest.

Kriitikud on siiski pahased, sest programm, mida ta kasutab, on robot ja sellega võtab ta vaba veebientsüklopeedia põhilise eelise, inimliku lähenemise. Päevas teeb tema loodud Lsjbot programm Wikipediasse 10 000 sissekannet, keskmiselt, ja seega käibki põhiline vaildus praegu mitte Johanssoni poolt või vastu, vaid robotite kasutamise poolt ja vastu, Wikipedia täitmisel. 

Varem on sarnast robotit, ameeiklase Derek Ramsey loodud rambot'i kasutatud USA linnade kohta ligi 200 000 artikli tootmiseks, kus on olemas vaid kõige pealiskaudsem  teave, ei midagi sisulist. Ka Johansson peab tõdema, et tema Lsjbot-programmi toodetud sissekanded võivad olla veidi igavad, masinlikud.

Ka vigu võib juhtuda.