Rooma impeeriumile said saatuslikuks kliimamuutused
Projekti juhtinud Šveitsi riikliku metsa, lume ja pinnavormide uurimise instituudi teaduri Ulf Büntgeni sõnul aitasid impeeriumi kokkuvarisemisele kaasa lisaks poliitilistele läbikukkumistele ja barbarite invasioonile ka kliima kõikumised.
Euroopa kliima ajaloost ülevaate saamiseks kasutas Büntgen puude aastarõngaste uurimist.
Uurides ligikaudu üheksat tuhandet lehistelt, tammedelt ja mändidelt võetud proovi, õnnestus Büntgenil koos kolleegidega saada andmed Lääne-Euroopas viimase 2500 aasta jooksul esinenud temperatuuride ja sademete hulga muutuste kohta.
Heitlik kliima ja Must Surm
Aastatel 250 kuni 550 oli kliima heitlik ning kuiv ja külm ilm vaheldus aastakümnete lõikes sooja ja niiske ilmaga.
Büntgeni sõnul on sellistel aastakümnete kaupa toimuvatel kliimamuutustel tsivilisatsioonidele suurim mõju, sest sellega kaasneb tõsine kahju põllumajandusele, kuid samas on kliimatsüklid liiga lühikesed, et inimesed nendega kohaneda jõuaksid, vahendab Novaator.
Samas langes kliima kiire ja pidev muutumine inimeste massilise rände ja poliitiliste murrangutega samasse ajajärku. Aastaks 500 oli Lääne-Rooma riik langenud.
Teistel märkimisväärsetel perioodidel valitsesid suhteliselt stabiilses keskaegses ühiskonnas püsivamad ilmastikutingimused.
Must Surm langes kokku vihmaperioodidega, kus niisked tingimused võimaldasid haigustel kiiremini levida.
Külmad sõjad
USAs asuva Pennsylvania riikliku ülikooli teadlase Michael Manni sõnul on minevikus Euroopas esinenud tagasihoidlike kliimamuutustega perioodidel olnud ühiskonna jaoks sügav mõju.
Ka teised uuringud on näidanud, et kliima ja sõjad on sageli omavahel seotud.
Näiteks eelnesid eelmisel aastatuhandel Hiinas kaheteistkümnele suuremale sõdade perioodile viieteistkümnest ebatavaliselt külmade ilmasikutingimustega perioodid.
See näitab, et Büntgeni poolt läbiviidud uuringu ja teiste sarnaste uuringute põhjal on kaasaja kohta raske järeldusi teha.
Oslo rahu-uuringute instituudi teadlane Halvard Buhaug osutab asjaolule, et kaasaegsed ühiskonnad ei sõltu kliimast enam nii palju, sest rahvusvaheline kaubandus ja tehnoloogia suudavad selle mõjusid vähendada.
Tuliseks vaidlusobjektiks on samas Aafrikas toimuvate kodusõdade seotus ilmastikutingimustega.
Büntgen kogus koos kolleegidega tohutu hulga proove Prantsusmaalt, Saksamaalt ning Austria alpidest. Varem on teadlased sama metoodikat kasutades uurinud ilmastikumuutusi ainult viimase tuhande aasta piires.
