Kuid värske ajakirjas Environmental Science & Technology avaldatud uurimistöö annab selles keerulises olukorras natuke rohkem lootust, vahendab ERR Teadus.

Lancasteri ülikooli teadlaste uuring viitab, et puud, põõsad ja muud taimed suudavad pilvelõhkujate vahel õhusaastega võidelda hoopis tõhusamalt kui seni arvatud. Thomas Pugh ja tema kolleegid väidavad, et pilvelõhkujate vahele istutatud rohelus suudab vähendada lämmastikdioksiidi (NO2) kontsentratsiooni kuni 40 protsenti ja peente osakeste kontsentratsiooni tänaval kuni 60 protsenti. Selline arvamus on varasematest õhusaaste uuringute tulemustest kordades optimistlikum.

Õhus levivad peened osakesed on kompleksne segu väikestest osakestest ja vedeliku piiskadest. Kuna sellised osakesed koosnevad paljudest erinevatest komponentidest, sisaldades muuhulgas happeid ja orgaanilisi aineid, metalle ning tolmu, avaldavad nad pikaajalisel sissehingamisel suurt negatiivse efektiga kroonilist mõju.

Seda mõju ei pruugi tajuda kõik urbanistlikus keskkonnas saastunud õhku hingavad inimesed, kuid tundlikumatel inimestel ja lastel võib õhusaaste põhjustada bronhiiti ja hingamisteede haigusi.