Piima tootmine nõuab palju maad, energiat ja sööta, kuid rbST-d — esimest Ameerika farmides kasutusele võetud biotehnoloogiatoodet — on põllumajanduses kasutatud juba ligi 15 aastat. Nüüd leiti, et see vähendab süsinik-sõrajälge sel moel, et kahandab piimatoodangu nõutaval tasemel hoidmiseks vajalikku energiahulka, maapinda ja toiteainete kogust, vahendab EurekAlert!’i uudist ScienceDaily.com.

Uus uurimus leidis, et toidulisandita jäetud karjaga võrreldes võimaldaks rbST andmine miljonile lehmale toota sama koguse piima 157 000 võrra väiksema arvu lehmadega. Kokkuhoid sööda pealt tähendaks 491 000 tonni vähem maisi ja 158 000 tonni vähem sojaube; vajaliku sööda koguhulk kahaneks 2 300 000 tonni võrra. Tootjad saaksid haritava maa kasutamist piirata 219 000 hektari võrra ning säästa aastas 2,3 miljonit tonni pinnast erosioonist.

2007. aastal oli Ameerika Ühendriikides 9,2 miljonit lehma. Iga miljoni rbST-d saanud lehma pealt säästetaks keskkonda 824 miljonist kilost süsinikdioksiidist, 41 kilost metaanist ja 96 000 kilost di-lämmastikoksiidist. Iga miljoni lehma pealt, kelle toidule on lisatud rbST-d, kahandatud süsinik-jalajälg võrduks umbes 400 000 pereauto kaotamisega teedelt või 300 miljoni puu istutamisega.

“Lehmadele rbST andmine kogu tööstust hõlmaval skaalal parendaks jätkusuutlikkust ja kahandaks piimatööstuse panust vee happereostusesse, vetikate vohamisse ja globaalsesse soojenemisse,” kinnitab Cornelli Ülikooli post-doktorandist uurija ning USA Riikliku Teadusakadeemia ametlikus väljaandes avaldatud teadustöö peamine autor Judith L. Capper.

“Jätkusuutlikkus on oluline põllumajandustootmises, kus rõhk on inimeste toiduvajaduse rahuldamisel koos samaaegse keskkonnamõjude leevendamisega,” rõhutas Delle Bauman, üks Cornelli Ülikooli rahastatud uurimuse autoreid. “Meie töö näitab, et rbST kasutamine tõhustab märkimisväärselt piimatootmist, leevendades kahjulikke mõjusid keskkonnale ning kahandades koguni kasvuhoonegaaside väljastamist ja vajadust loodusressursside nagu fossiilkütused, vesi ja maapind järele.”

Tõlkinud Mart Kalvet.