Roheline tehnoloogia leevendaks majanduskriisi?
Samas neljandas kvartalis vähenesid sellised investeeringud tuntavalt ehk 35 protsendi võrra, mis viitab sellele, et langevad naftahinnad kõigutavad majandusmudelit, millele rohelise tehnoloogia ettevõtted toetuvad, kirjutab Wired.
Krediidiängi käes vaevlevate investorite probleemid aga tekitavad küsimuse, kes peaks maksma kinni fossiilkütustest vähemsõltuva majandusmudeli arendamiseks vajalikud uuringud ja arendustööd? Teadlased ja analüütikud ütlevad siinkohal, et seda peaks teatud osas tegema valitsus ning rohelise majandusmudeli arendamisele peaks aitama kaasa vastava seadusandluse kehtestamisega (n saastetasud).
Ametisseastuva presidendi Barack Obama üleminekumeeskonnaga lähedalt seotud mõttekoda Ameerika progressi keskus (Center for American Progress) soovitab valitsusel investeerida sada miljardit dollarit rohelistesse tehnoloogiatesse ja hoonete energiatõhususe suurendamisse.
„Investeerimine rohelise majanduse elavdamise programmi aitaks kahe aastaga juurde luua kaks miljonit töökohta. See aitab suruda naftahinda allapoole ja suunab majanduse märkimisväärselt puhta-energia mudeli poole,“ kirjutab mõttekoda oma hiljutises raportis „Roheline taastumine“ (Green Recovery).
Keskkonnakaitsjad väidavad, et kui kliimamuutuse osas mitte midagi teha, siis läheb see lõppkokkuvõttes kallimaks kui lühiajalised investeeringud infrastruktuuri „rohestamisse“. „Kui arvate, et saastetasude kehtestamine on kallis, siis oodake vaid, kuni näete arvet saastetasude mittekehtestamise eest,“ kirjutab Eric de Place keskkonnaportaalis Worldchanging.
Kui Obama administratsioon hakkab kallama raha rohelistesse tehnoloogiatesse, siis tekib kohe automaatselt küsimus, kuidas neid vahendeid jagatakse.
Valitseb oht, et turg ujutatakse uute tehnoloogiatega üle ja tekib järjekordne mull.
Ajaloost on näide olemas: 1980. aastatel lõi California osariik tuuleenergiale ohtralt maksusoodustusi, tekitades sellega nõndanimetatud tuulepalaviku. Kuid ei tuuleettevõtted ega tehnoloogiad arenenud vajaliku kiirusega, mille tulemusena tuuleenergia hind ei langenud oodatud määral. Viimaks hävisid koos maksusoodustuste kadumisega ka ettevõtted. Kulus peaaegu kakskümmend aastat, enne kui tuuleenergeetika taas jalad alla sai.
Berkeley ülikooli teadlaste sõnul ei peaks investeerima ainuüksi uutesse tehnoloogiasse, vaid eelpoolnimetatud rahalised vahendid peaksid kätesaadavad olema ka näiteks eraisikutele hoonete energiaefektiivsuse tõstmiseks. Subsideerides näiteks elamute ja ametiasutuste paremat soojustamist ning energiakokkuhoiu lahendusi, saavutatakse pikemas perspektiivis märkimisväärne energiakokkuhoid.
Eestis põhineb taastuvate energiaallikate arendamine suuremas osas kodumaistel ressurssidel. Enamik Eesti majadest tarbib energiat rohkem kui 100 kWh ruutmeetri kohta aastas (uued majad vähemalt 75 kWh/m2, hullematel juhtudel võib see ulatuda isegi üle 200 kWh/m2), samas kui majade soojustamine ja akende vahetamine aitaks kulusid kordades vähendada.
