Õhukesse paindlikusse materjalisse on pressitud mikroskoopilised traatpooljuhid, mis annavadki sellele „tajumisvõime”. Uurijad loodavad, et selle abil saab omistada tundlikkust jäsemeproteesidele, vahendab The Daily Telegraph.

„Meie eesmärk oli luua materjal, mis toimiks sarnaselt inimnahale — suudaks tunda ja kompides tajuda objekte,” ütleb Berkeley California ülikooli töörühma liige Ali Javey.

“Reeglina inimesed teavad, kuidas õrna muna käes hoida ilma, et selle koor puruneks. Kui me tahame konstrueerida robotit, mis suudaks näiteks toidunõusid laadida, peame tegema nii, et masin töö käigus veiniklaase ei lõhu. Sama robot peaks aga olema suuteline maha pillamata haarama ka rasket savipotti.”

Lisaks kasutusele robotite juures võib nn e-nahk ühel päeval taastada ka tehisjäsemetega patsientide tundlikkuse, lisab ta.

Varasemad tehisnaha arendamise katsed on nurjunud, sest kasutatud materjalid olid kas liiga jäigad või kehva elektrijuhtivusega.

Ajakirjas Nature Materials kirjeldatud uus lähenemine tähendab sisuliselt üliõhukeste nanotraatide „printimist” paindlikule alusmaterjalile.