Esmalt läks kõik sujuvalt - kolmandal kosmoseskäigul võis peamehaanik John Grunsfeld rõõ­mustada, et läbipõlenud kaamera kõigi nelja kiibi eemaldamine ja uute asemele panemine möödus ilma igasuguste tõrgeteta, kirjutab Eesti Päevaleht. „Täitsa uskumatu," lausus ta, kui juhtimiskeskus teatas, et kaamera hakkas kohe ka tööle.

Kuid pühapäeval tekkisid probleemid. Kosmoseteleskoobi kujutisspektrograaf STIS oli lakanud töötamast juba viie aasta eest. Viimati käidi teleskoopi hooldamas seitse aastat tagasi. Nüüd oli astronautidel Michael Massiminol ja Michael Goodil vaja pääseda selle aparaadi sisemusse, et läbi põlenud juhtmejupp välja vahetada. Kuid selleks pidid nad eemaldama 111 kruvi, olles samal ajal kaaluta olekus 600 kilomeetri kõrgusel Maast.

Esmalt pidi Massimino eemaldama segava käepideme, kuid elektritööriistadel polnud piisavalt võimsust ja nii pidi ta appi võtma kogu oma musklijõu, kuni takistav polt lõpuks ometi järele andis. Juhtimiskeskus Maal oli sel ajal küll täielikus pimeduses, sest videoühendust ei olnud ja Houstonis kuuldi vaid Massimino ohet, enne kui ta poldi kallale asus.

„Prügikott, palun," kuuldi peagi Massimino palvet Goodile. Asudes kruvide kallale, sai aga Massimino trellil aku tühjaks. „Oh, for Pete's sake,"  kostis kosmosest sajatus. Astronaut pidi ronima kosmoseteleskoobi teise otsa ja hõljuma sealt tagasi kosmosesüstikusse, et uue tööriistaga tagasi tulla.

Kavandatust kolm tundi kauem STIS-i putitanud mehed pidid lõpuks loobuma sellele uue kaitsekihi paigaldamisest, kuid vähemalt hakkas ka see aparaat uuesti tööle.

NASA nimetas Atlantise meeskonna läbiviidud parandustöid kõige keerulisemaks ja raskemaks, mis orbiidil kunagi tehtud - kumbki aparaat polnud mõeldud paksude ja halvasti painduvate skafandrikinnastega käsitsemiseks ja sageli pidid astronaudid töötama nn nurga tagant, oma tööd otse nägemata.