Religioon — ravim sugulise saamatuse ja ärevuse vastu

 (160)
Religioon — ravim sugulise saamatuse ja ärevuse vastu
Scanpix

Uued teaduskatsed pakuvad välja kaks ootamatut põhjust sellele, miks inimesed Jumala leiavad: seks ja stressileevendus.

Mehed ja naised, kellele näidatakse veetlevate sama soo esindajate kohtingu-ankeete, kirjeldavad iseennast usklikumana kui inimesed, kes ei tunneta vajadust välise veetluse vallas konkureerida. Teine uuring leiab samal ajal, et juhuslikkuse-teemalised mõtted tõukavad inimesi Jumala poole — aga ainult siis, kui nad ei suuda kogetud pingele leida lihtsalt määratletavat välist põhjust. Katsealuste mõtted suunati juhuslikkuse radadele fraasidega, mis sisaldasid sõnu nagu “šanss”, “juhus”, “umbropsu” ja “suvaline”, vahendab New Scientist.

“Sõltuvalt olukorrast võib inimene muutuda rohkem või vähem usklikuks,” ütleb Vancouveris tegutseva British Columbia ülikooli psühholoog Ara Norenzayan, kes ise uurimuses ei osalenud.

Seksuaalne vabameelsus

Taoline muutliku meelega usuline käitumine võib kujuneda eriti oluliseks sedamööda, kuidas vabameelse seksuaalkäitumisega tudengid küpsevad monogaamseteks täiskasvanuteks, ütleb Arizona osariikliku ülikooli psühholoog Douglas Kenrick, kelle töörühm leidiski seose paarilise otsimise ja religiooni vahel.

Varasemas uurimuses, mis hõlmas 22 000 ameeriklast, kellest suurem osa olid kristlased, leidsid Kenrick ja tema kolleeg Jason Weeden tugeva korrelatsiooni paaritumiskäitumise ja usklikkuse vahel. Nagu arvata võibki, osutusid usklikud tõenäolisemalt abielulisteks inimesteks, kes soovisid suuri perekondi ning taunisid üleaisalöömist ja rasestumisvastaseid vahendeid.

Seksi ja Jumala suhte konkreetsemaks uurimiseks esitasid Kenrick ja tema kolleeg Yexin Jessica Li oma ülikoolis sadadele tudengitele väga veetlevate meeste või naiste täidetud kohtingu-ankeete ning esitasid seejärel küsimusi katsealuste usuliste veendumuste kohta. 1500 üliõpilasest koosneval kontrollrühmal paluti täita ainult usuteemaline küsitlus.

Tugevad religioossed tunded

Endaga samast soost veetlevate meeste ja naiste pilte vaadanud katsealustel ilmnesid tugevamad religioossed tunded kui neil, kes otsisid potentsiaalseid kooselupartnereid või lihtsalt täitsid küsitluse. Nad ütlesid tõenäolisemalt taolisi asju nagu “Ma usun Jumalasse” ning “Kõigil oleks parem, kui religiooni roll inimeste elus oleks suurem”.

“See on huvitav ja üllatav fenomen,” ütleb Kenrick, kes oletab, et inimesed, kes satuvad seksuaalselt ülimalt konkurentsitihedasse olukorda, struktureerivad oma usupõhimõtted süsteemiks, mis kaldub jõustama monogaamiat. Oleks võinud näiteks eeldada, et inimesed on usklikumad noores eas, kui neil tuleb suguelulistel eesmärkidel rohkem konkureerida. “Inimesed lülitavad oma usulisi veendumusi eluaja jooksul sisse-välja eesmärgiga sobitada neid sellesse paaritumiskonteksti, millesse nad parajasti sattunud on.”

Seksuaalne võistlusmoment ei pruugi aga olla ainus põhjus, miks inimesed oma usku Jumalasse võimendama või pärssima kipuvad. Järjekordne uus aruanne omistab muutused usuvaadetes hoopis ärevusele.

Aaron Kay töörühm Waterloo ülikoolis kutsus laboratooriumisse 37 tudengit ettekäändega osaleda uuringus, millega soovitakse selgitada välja taimse toidulisandi mõju inimese värvitajule. Pooltele katsealustele öeldi, et toidulisandil puuduvad kõrvalmõjud, teist poolt rühmast hoiatati aga, et neil võib tekkida kerge ärevus.

Limased tõugud

Seejärel paluti mõlema rühma esindajatel viiest segipaisatud järjekorraga sõnast koostatud loendite põhjal panna kokku neljasõnalisi lauseid, mis häälestasid nad kas ebameeldivatele tundmustele või juhuslikule käitumisele. Seega võis üks rühm muuta sõnajada “umbropsu lendas lind” (ingl the haphazardly flew for robin) lauseks “lind lendas umbropsu” (ingl the robin flew haphazardly), teine rühm aga tõlkida sõnade sasipuntra “söövad limaseid linnud tõuke” (ingl eat slimy worms for robins) korrektseks lauseks “linnud söövad limaseid tõuke” (ingl robins eat slimy worms).

Viimaks analüüsis töörühm vabatahtlike religioosseid ja spirituaalseid uskumusi. Keegi katsealustest ei näinud pärast katse läbiviimist pettust läbi.

Katsealuste juures, kes mõtlesid juhuslikust käitumisest, ilmnesid tugevamad usulised veendumused kui nende vabatahtlike puhul, kes mõtisklesid limaste tõukude ja muude ebameeldivate teemade üle. Katsealused, kellele oli antud võimalus põhjendada ärevustunnet eelnevalt söödud tabletiga, omistasid stressi päritolu meelsasti pigem toidulisandile kui Jumalale. “Inimene soovib ärevusest kuidagi vabaneda, ning üks viis sellest vabanemiseks on üleloomulik vägi,” ütleb Kay.

Norenzayan, kes on näidanud, et kaasaegsed arusaamad surmast muudavad samuti inimesi usklikumaks, nõustub, et vahel võib religioon toimida sarnaselt Prozacile. “See on üks põhjustest, miks ma leian, et religioonil on inimeste elus ja kultuurides sedavõrd tähtis roll — see tegeleb mõnedega neist sügavale juurdunud ängidest, mida elamine inimestes tekitab,” ütleb ta.