Relatiivsusteooria sai 100-aastaseks

2005. aastal tähistatakse 20. sajandi kuulsaima füüsiku Albert Einsteni relatiivsusteooria 100. aastapäeva.

Esimest korda avaldas Saksa päritolu Einstein maailma füüsika alustalasid kõigutanud teooriad 1905. aastal ajakirjas “Annalen Der Physik”, vahendab PM Online BBC uudist.

Einsteini mõjukaimateks teooriateks on fotoefekti seletuse ja valguse kvantosakeste teooria, molekulaarliikumise teooria (Browni teooria) ja erirelatiivsusteooria. Viimane käsitleb muu hulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast.

1916. aastal sündis aga üldrelatiivsusteooria. Osa Einsteini suurest avastusest moodustas tees, et valgus ei koosne mitte ainult lainetest, vaid veel kvantosakestest. Selle avastuseta poleks tänapäeval olemas digikaameraid ega ka päikeseenergial töötavaid NASA kosmosesonde.

Koos relatiivsusteooriaga sündis Einsteinil ka kuulus massi ja energia võrdelisuse e=mc² võrrand, mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi.

Relatiivsusteooria näitab, et kaugeid objekte ei näe me kunagi sellistena, nagu nad on praegusel hetkel, sest mistahes informatsioonil kulub meieni jõudmiseks aega. Samas ei ole mingit võimalust kindlaks teha, kas kauged sündmused toimuvad samaaegselt või isegi millises järjekorras nad toimuvad.