REKORD: teleportatsioon on võimalik 16 km tagant
Kvant-teleportatsioon pole siiski mitte päris sama, mis ulmest tuttav aine teleportatsioon ehk nullsiire, kus ühes kohas asuv ese või isik “kiiritatakse” teise kohta, kus valmib täiuslik koopia. Kvant-teleportatsiooni puhul on kaks (näiteks) footonit või iooni sellisel moel põimitud, et kui ühe kvantolekut muuta, muutub ka teine, kuna osakesed on omavahel endiselt ühenduses. Kui üks footon või ioon eemale saata, on sellele võimalik lähetada kvantteavet.
Varasemates katsetes on footonid olnud nende oleku muutumatuse tagamiseks kütketud mõnesaja meetri pikkustesse kiudkanalitesse, kuid uues katses footonid esmalt põimiti ning seejärel läkitati kõrgema energiaga footon kaablit kasutamata 16 km kaugusele.
Hiina teadus- ja tehnoloogiaülikooli ning Pekingi Tsinhua ülikooli teadlased avastasid, et isegi selle maa tagant reageeris footon vastuvõtvas otsas muudatustele maha jäänud footoni olekus. Saavutatud teleportatsiooni keskmine usaldusväärsus küündis 89 protsendini. Vaata joonist!
Saavutatud vahemaa, 16 km, on enam kui piisav 5-10 km paksuse atmosfääri edukaks läbistamiseks, mistõttu võib teadustöörühma edu sillutada teed edasistele katsetele maapinnal paiknevate jaamade ja tehiskaaslaste vahel, või kahe maapinnal asuva jaama vahel, kasutades satelliiti releena. See võib tähendada, et kvantsiderakendused muutuvad lähitulevikus kättesaadavaks kogu maailmas.
Avalik avatud kanal paiknes maapinna kõrgusel Pekingis Badalingis asuva teleportatsiooni-saatejaama ning Hebei provintsis Huailiais asuva vastuvõtujaama vahel. Põimitud footonipaarid tekitati saatejaamas pooljuhi, sinise laserkiire ja beeta-baariumboraadi kristalli abil. Footonipaarid põimiti footon-1 ruumi- ja footon-2-polarisatsioonirežiimides. Uurimisrühm töötas optilisteks saate- ja vastuvõtuantennideks välja kaht tüüpi eriteleskoobid.
Katsed kinnitavad ruumipõhise kvant-teleportatsiooni võimalikkust ning kujutavad endast olulist läbimurret kvantsiderakenduste arendamise vallas.
