REKORD: teadlased nägid 13 miljardi aasta taha

Astronoomidel on õnnestunud näha seni kõige kaugemale minevikku. Sellist võimalust pakkus 13 miljardi aasta eest, veidi pärast universumi koidikut plahvatanud tähelt pärinev valgus.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Nature, et nägemaks 630 miljonit aastat pärast universumi ellu kutsunud Suurt Pauku surnud võimsa tähe valgust, seirasid nad gammakiirguspurset nimega GRB 090423, vahendab Reuters.

Kaks eraldi töörühma mõõtsid objekti punanihkeks umbes 8,2. Punanihe kujutab endast valguse moonutust aegruumis. Tihti võrreldakse seda efektiga, kus kuulajale läheneva ja temast kaugeneva rongi hääl kostab vastavalt kas kõrgemas või madalamas registris.

Seekordne äärmuslik punanihe, mis on kõigist seni jäädvustatuist kõige suurem, näitab, et purse toimus ajal, mil universumi vanus oli vaid viis protsenti praegusest, teatasid Suurbritannia Leicesteri ülikooli teadur Nial Tanvir ja kolleegid.

„GRB 090424 puhul mõõdetud punanihe tähendab, et purske toimudes oli universum umbes üheksa korda praegusest väiksem, mis paigutab sündmuse perioodi umbes 630 miljonit aastat pärast Suurt Pauku,” kommenteerib vaatlust Nevada ülikooli teadlane Bing Zhang. 

„Gammakiirguspursked on ühed kõige vägevamatest plahvatustest universumis,” lisab ta. „Arvatakse, et neil on seos tähesuuruste mustade aukude või kiiresti pöörlevate, äärmiselt tugevalt magnetiseeritud neutrontähtedega selliste kataklüsmiliste sündmuste puhul nagu massiivse tähe kokkuvarisemine või kahe kompaktse tähelaadse objekti liitumine üheks.”

Antud juhul oli muistse tähe surm nii plahvatuslik, et säras isegi galaktikatest eredamalt. Iidne valgussähvatus aitab teadlastel loodetavasti paremini mõista, mis universumi algusaegadel õigupoolest toimus.