REISIPÄEVIK: 3. päev — Staraja Ladoga

Läinud laupäeval startis järjekordne üritus seerias "Eesti lipp ümber...". Sedakorda alustati seeriat "Läänemeri", mis tõotab olla nelja-aastane ettevõtmine. Selle aasta eesmärk on sõita läbi Narva Ladoga järve juurde, teha tiir ümber järve, sõita Soome rannikut mööda Helsinkisse ning seejärel Eestisse tagasi. Forte vahendab nädala jooksul reisiseltskonna muljeid.

Kolmas päev — Staraja Ladoga

Hommikul sai ärgatud mootorsae hääle peale. Kell oli kaheksa. Laur tegi kohvi ja ülejäänud võileiba. Päevaplaani kuulus pika maa läbimine, millest kahjuks (või õnneks) ei tulnud suurt midagi välja.

Venemaa teed on müstilised. Kiirteedes on löökaugud, kõrvalteed kannavad “tee” nime ainult moe pärast. Teedega on neil sama palju ühist kui Hitleril maailmarahuga. Nime poolest kruusatee oli läbitav ainult maasturiga, sedagi juhul, kui maasturile olid lisatud korralikud põhjakaitsmed. Volgad ja Žigulid, kes püüdsid vapralt jõuda punktist A punkti B, liikusid kiirusel 5-10 km/h ning mõned olid suisa tee äärde ära surnud.

Veidike enne Tšornõit sai tehtud kaardilugemispaus, mis osutus üsna huvitavaks. Nimelt astus hoovist välja kohalik 86-aastane daam, kelle abikaasa on eestlane  — nad tutvusid Leningradi blokaadi ajal. Temaga liitus ka ta tütar Anja ning juttu jagus kauemaks. Viimaks tuli välja, et Lemo on tolle daami vennapoja käest oma Nissani ostnud. Järeldus — maailmamuna on pisike.

Tšornõi kvalifitseerub ilmselt “maailmalõpuks”, kuigi on üsna suur küla. Vähemalt kohalike andmetel sealt autoga edasi ei saa, rääkimata sellest, et sinna jõudmine on üsna keeruline. Kord olla üks auto sealt edasi läinud hoiatustest hoolimata, kuid pärast pikka eemalolekut sama targalt tagasi sõitnud.

Seega sai otsustatud ots ringi keeratud ja autoninad Starõi Ladoga poole keerata. Et aega kokku hoida, keerasime otseteele, mida meie kaart läbi metsa näitas. Aja kokkuhoiu seisukohast oli tegemist katastroofiga. Ühe Jimny nelivedu otsustas mitte sisse minna kõige huvitavamal rajaosal ning Pathfinderi roolis oli Ranno. Kokkuvõttes kulus selle mõne kilomeetri läbimiseks kolm ja pool tundi, mõni kogus köit ja natukene Merekarude vintsi. Aga kaod olid minimaalsed, kui Tarvo mudaseid riideid mitte arvestada. Staraja Ladoga on mõne allika väitel kõige vanem Venemaa linn, asutatud 1250. aastal. Linn paikneb Volhovi jõe kaldal, Laadoga järve läheduses. Sinna kõrvale me oma kolmanda päeva lõpetasime, leides vana pioneerilaagri lähedusest jõeäärse kalameeste laagri, kuhu ka telgid püsti panime.