Jaan Eilart alustas looduskaitse kursuse lugemist Tartu Ülikoolis 1958. aastal, 1966 aastal algatati tema juhtimisel TÜ looduskaitse ja kodu-uurimise kabinet, ta tegutses TÜ geograafia osakonnas kuni surmani. Selle aja jooksul juhendas ta ligi pooltsada diplomitööd, tema algatatud maastikuökoloogia ja kultuurigeograafia uuringutest on võrsunud tugevad uurimisrühmad, tema õpilastest on kasvanud nimekad professorid. Läbi tema juhendamise ja innustamise leidsid paljud tudengeid tee Eesti looduse ja kultuuriloo juurde.

1958 a algatas Jaan Eilart Tartu üliõpilaste looduskaitseringi loomise, see oli esimene keskkonnakaitseorganisatsioon endises idablokis. Jaan Eilarti viljaks tegevus looduskaitse arendamisel ja tutvustamisel päädis Lahemaa rahvuspargi loomisega, ta oli ka alates 1978 aastast Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) Ida-Euroopa komitee president.

Jaan Eilartit on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga (1997), Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnaga (2000) ja Eerik Kumari looduskaitsepreemiaga (2003).

Päevakava:

  • 11.00 Jaan Eilarti mälestamine Raadi kalmistul, kogunemine Raadi kalmistu peaväravas.
  • Mälestuskonverents Tartu Ülikooli raamatukogu saalis:
  • 12.00 Avasõnad
  • 12.05 Toomas Frey – Jaan Eilart loodusteadlasena
  • 12.20 Ülo Mander – Jaan Eilart ja maastikuökoloogia
  • 12.35 Arvo Iital – Jaan Eilart ja Eesti Looduskaitse Selts
  • 12.50 Urmas Peterson – Jaan Eilarti publikatsioonid
  • 13.05 Rein Ahas – Jaan Eilart ja fenoloogia
  • 13.20 Kalev Sepp – Jaan Eilart ja IUCN
  • 13.35 Taavi Pae – Jaan Eilart ja kultuurigeograafia
  • 13.50 Jaan Kaplinski – Jaan Eilart ja kultuur