Rauaga väetamine päästab fütoplanktoni, kas ka meid?

 (2)
Rauaga väetamine päästab fütoplanktoni, kas ka meid?
FütoplanktonFoto: Unsplash

Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest. Fütoplankton on oluline, sest vastutab suure osa Maa atmosfääris asuva hapniku tekke eest. Mõnedes maailmameredes on aga ilmnenud probleem, sest fütoplanktoni populatsiooni kasv on limiteeritud raua puuduse tõttu, kirjutas Forskning & Framsteg.

Selleks, et populatsiooni kasvu suurendada, kaalutakse meresid rauaga väetama hakata. Samuti on olnud mõtteid, et rauaga väetamine võiks olla üks võimalus atmosfääri kasvuhoonegaaside süsinikdioksiidi sisalduse vähendamiseks. Ent sellised ettepanekud on leidnud teadusringkondades tugevat vastupanu, sest keegi ei tea, kuidas see ookeanide ökosüsteeme laiemalt mõjutaks.

Tahame me seda või ei taha, aga rühm Ameerika teadlasi avastasid, et merede rauaga väetamist on juba siiski alustatud ning raud jõuab merre fossiilsete ja ka biokütuste põlemise kaudu.

Looduses kannab rauaosakesi edasi tuul, mis toob kõrbealadelt suuri tolmupilvi. Seda, kuidas inimtegevuse tagajärjel tekkinud rauaosakesed õhus edasi kanduvad pole varem suudetud mõõta. Ameerika teadlastel see õnnestus. Nad leidsid, et põlemisel tekkiv suits sisaldab suuremas osas kergemat, st 54Fe raua isotoopi ja teadlaste mõõtmiste kohaselt domineerib Atlandi ookeani põhjaosas pigem just kergem – inimtegevusest pärinev raua isotoop.

Isotoopide analüüs ei anna vastust sellele, kas need pärinevad fossil- või biokütustest, kuid uurides eri tüüpi suitsuheitmete levimismudelit, järeldavad teadlased, et tegemist on peamiselt fossiilsete allikatega.