On teada, et näiteks toitumine ja suitsetamine jätavad oma jälje DNA-sse keemiliste muutustena, mis reguleerivad geenide aktiivsust ja valkude tootmist rakus. Siiani arvati, et sellised epigeneetilised muutused ei kandu edasi seemnerakkudesse, kus tuumas paiknev DNA avatakse ning pakitakse jälle kokku enne ja pärast viljastumist.

Arvati, et see protsess taastab geneetilise koodi nn algseaded. Nüüd on aga Austraalia teadlased näidanud, et ebatervisliku toidu peal üles kasvanud hiirte järglased on suurema tõenäosusega insuliinile resistentsed. Avastus viitab faktile, et epigeneetilised muutused säilivad mõningal määral ka seemnerakkudes.