Rasvast rooga õgima sunnib meid me enda kehas elav kanep

 (22)
Valmimas on marihuaana pabeross. Foto: Juan Mabromata, AFP
Valmimas on marihuaana pabeross. Foto: Juan Mabromata, AFPScanpix

Hiljutised uuringud on näidanud, et kartulikrõpsud ja friikartulid on ühed olulisematest teguritest ülekaalulisuse juures — ja põhjusega. Olete te aga kunagi selle üle mõelnud, miks teil ei õnnestu süüa ainult üht krõpsu või friikartuliriba? Süüdi ei ole ainuüksi ahvatlevad süsivesinikud.

California Irvine’i ülikooli uurijad Daniele Piomelli, Nicholas DiPatrizio ja kolleegid avastasid, et just neis toitudes sisalduvad rasvad muudavad need peaaegu vastupandamatuteks, käivitades üllatava bioloogilise mehhanismi, mis tõenäoliselt ajendabki õgardlikku käitumist. Kes on siis arvatavad patuoinad? Tuleb välja, et kehas looduslikul moel tekkivad, kanepi mõjuaineile sarnased kemikaalid, mida nimetatakse endokannabinoidideks, vahendab MedicalExpress.

Piomelli juhitud töörühma uurimusest selgus, et kui rotid maitsesid midagi rasvast, hakkasid nende soolestiku ülaosa rakud tootma endokannabinoide. Uurijad märkasid ka, et suhkrutel ja valkudel taoline mõju puudus.

Huvitav protsess algab juba keelel, kus rasvane toit tekitab signaali, mis kandub esmalt ajju ja seejärel uitnärviks nimetatava närvikimbu kaudu soolkonda. Seal stimuleerib signaal endokannabinoidide tootmist, mis omakorda sisestavad rakkudevahelisse suhtlusesse signaali, mis soodustabki rasvaste toitude pidurdamatut manustamist, ütles Piomelli, arvatavasti selle kaudu, et käivitab meid rohkem sööma kehutavate, nälja- ja küllastumustundega seotud seedekemikaalide nõristumise.

Seotud lood:

„See on esimene kord, mil on õnnestunud demonstreerida, et endokannabinodidest johtuvad signaalid soolestikus mängivad olulist rolli rasvase toidu söömise reguleerimisel,“ lisas Louise Turner Arnoldi nimelise neuroloogiateaduste kateedri juhataja ning farmakoloogiaprofessor Piomelli.

Uurimuse tulemused ilmuvad ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences selle nädala veebinumbris.

Piomelli ütles, et evolutsioonilisest aspektist on loomadel tungiv vajadus tarbida rasvu, mida looduses esineb harva, kuid millel on oluline roll rakkude normaalses funktsioneerimises. Kaasaegses inimühiskonnas on rasvad aga hõlpsasti kättesaadavad, mistõttu kaasasündinud ajend rasvaseid toite mugida võib kaasa tuua ülekaalulisust, diabeeti ja vähktõbe.

Tulemused annavad mõista, et seda kalduvust võiks olla endokannabinoidide aktiivsuse vähendamise kaudu võimalik pärssida, kasutades näiteks selliseid ravimeid, mis kannabinoidiretseptorid „umbe ajavad“. Kuna need ravimid ajju ei jõuaks, ei tohiks need tekitada ka endokannabinoidide signaalide ajus blokeerimisega kaasnevaid keskseid kõrvalnähte — ärevushäireid ja depressiooni, märkis Piomelli.

California Irvine’i ülikooli meditsiiniteaduskonna ravimite väljatöötamise ja arendamise keskuse direktor Piomelli on üks juhtivatest endokannabinoidi-uurijatest maailmas. Tema revolutsiooniline teadustöö näitab, et endokannabinoidi-süsteemi kaudu võib olla võimalik uut moodi ravida ärevushäireid, depressiooni ja ülekaalulisust.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.