USA Yorki ülikooli teadlaste uuring oli esimene, mis jälgis laululindude rännet mitmel järjestikusel aastal. Selleks pakiti täpikrästaile selga tibatilluke geolokaator, mis salvestas lindude liikumisinfot, vahendab ERR Teadus.

Alates kevadisest troopikast Põhja-Ameerikasse saabumisest, kuni sügiseni välja. Huvitava iseärasusena torkas silma, et kevadine troopikast lahkumise kuupäev erines aastati kohati vaid paar päeva.

Sügisene ränne oli aga vähem täpne - isaslinnud lendasid keskmiselt kiiremini kui emased ja noored aeglasemalt kui staažikad rändurid.

Tillukesed geolokaatorid lindude seljas mõõtsid valgust. Päikesetõusu ja -loojangu aeg võimaldas teadlastel välja arvestada pikkus- ja laiuskraadid, kus linnud parasjagu olid.

Teadlasi hämmastas täpikrästaste täpsus, ometi mõjutab ka lindude lendu ilm teel olles ja oodatavad olud kohale saabudes. Eriti huvitav oli asjaolu, et kuigi lindude lahkumisajad olid täpsed, erinesid nende rännuteed aastati teinekord sadade kilomeetrite võrra.