Selgus, et pinges mehed andsid stressivabade härradega võrreldes märkimisväärselt kõrgemaid hinnanguid normaalses kaalus ja ülekaalulistele kehafiguuridele. Veebiajakirjas PLoS One ilmunud tööst nähtus lisaks, et võrreldes lõdvestunud meestega pidasid stressis mehed atraktiivseks märksa laiemasse vahemikku mahtuvaid kehakujusid.

Newcastle’i ülikooli neuroloogiainstituudi visuaalsete tunnetusteaduste uurija dr Tovee kommenteeris: „Meie tulemused näitavad, et kõrgema stressitaseme juures ilmneb väike, kuid märkimisväärne eelistus suurema kehakaalu suhtes. Erinevused eelistatavate partnerite vastu peaksid igaühe jaoks olema selgestieristatavad! Vastav nihe eelistustes annab mõista, et stress mõjutab seda, mida me potentsiaalse partneri juures veetlevaks peame.“

Varasemad uurimused on näidanud, et maailma eri piirkondades ja eri keskkondades elavatel rahvastel on ilust erinevad arusaamad.

Dr Tovee märkis: “Meie uurimistöö Malaisia ja Aafrika eri piirkondades on näidanud, et majanduslikult halvemal järjel, ressursivaesemates keskkondades eelistavad inimesed potentsiaalse partneri juures suuremat kehakaalu. Toidunappuse tingimustes tähendab suurem kerekus seda, et organism on end tulevaste toidupuudusperioodide suhtes rasvapuhvriga kaitsnud, ning et selleks, et üldse olla paremini toitunud, peab isendi staatus ühiskonnas olema keskmisest kõrgem. Sellistes oludes muutuvad mõlemad kirjeldatud omadused ligitõmbavaks.

Väheste ressurssidega piirkonnast külluslikumasse, näiteks Ühendkuningriigist Ameerika Ühendriikidesse kolimisel nihkuvad inimeste eelistused aga suunas, mis on valdav uues keskkonnas. See annab mõista, et meie eelistused kehamõõtmete osas pole mitte kaasasündinud, vaid vägagi paindlikud, sõltudes keskkonnast ja muudest välistest asjaoludest.“

Uurimus, mis täiendab teadlaste arusaamist kehakuju-eelistusi vormivatest teguritest, on kooskõlas arusaamaga, mille kohaselt inimesed idealiseerivad küpseid morfoloogilisi jooni (nagu suurem kehakaal) eelkõige siis, kui neid ähvardab mingisugune keskkonnast johtuv oht, näiteks stress.

„Selliste tervisehäirete nagu neurootiline isutus e anorexia nervosa all kannatavate inimeste ettekujutus kehasuurusest ja kehaideaalidest on moondunud,“ lisab dr Tovee, „mistõttu on oluline põhjalikumalt uurida mehhanisme, millel rajaneb kehasuuruse taju ja mis seda mõjutavad.

Selle mõistmine, kuidas pingelised muutuvad keskkonnategurid nagu tööstuse tormiline areng arengumaades võivad mõjutada inimeste kehakuju-eelistusi ja ideaale, võib aidata ennetada kahjusid tervisele, mida taolised muudatused kaasa võiksid tuua.“