Viimasel kümnendil on inimese seedekulgla mikrobioomi käsitlevate uurimuste hulk hüppeliselt kasvanud. Teadlased on mikroorganismide DNA järjestamise põhjal uurinud selle erinevust nii linna-, kui maaelanikel, tervetel inimestel ja vähipatsientidel, rääkimata selle muutumise jälgimisest sõltuvalt inimese vanusest, vahendab ERR Teadus.

Tehtud töö põhjal on suudetud leida mitmeid seoseid, mis lubavad ennustada erinevate haiguste ilmnemise riski - vaatamata sellele on üks inimgruppidest seni tähelepanuta jäänud. Cornelli ülikooli mikrobioloog Ruth Le juhitud töörühm otsustas olukorda parandada.

Le võttis vaatluse alla 91 soomlannat, kes olid varem liitunud ühe teise uurimuse kontrollgrupiga, milles käsitleti rasedate toitumist.

Esimesel raseduskuul oli nende mikrobioom pea äravahetamiseni sarnane keskmise naise mikroflooraga. Kolmandaks raseduskuuks olid seedekulglas toimunud aga drastilised muutused. Mikrobioomi mitmekesisus oli oluliselt vähenenud, kasvatades seega katseisikutele omase mikrofloora loomulikku erinevust.