Raport: kliimamuutus tapab aastaks 2030 üle 100 miljoni inimese

 (199)
Raport: kliimamuutus tapab aastaks 2030 üle 100 miljoni inimese
Foto: Ilmar Saabas

Aastaks 2030 sureb üle saja miljoni inimese ja ülemaailmne majanduskasv kahaneb 3,2 protsendi võrra kogutoodangust, kui maailm ei suuda kliimasoojenemise vastu midagi ette võtta, öeldakse kolmapäeval avaldatud 20 riigi valitsuse ülesandel koostatud raportis.

Kui keskmised temperatuurid üle maailma kasvuhoonegaaside õhku paiskamise tõttu tõusevad, ähvardavad selle mõjud planeedile, nagu polaarjää sulamine, äärmuslikud ilmastikutingimused, kuivus ja merepinna tõus, elanikkonda ja elatusvahendeid, öeldakse raportis, mille koostas humanitaarorganisatsioon DARA, vahendab Reuters.

DARA arvutuste järgi sureb igal aastal kliimamuutuse ja süsinikumahukate majanduste tekitatud õhureostuse, nälja ja haiguste tagajärjel viis miljonit inimest ning ohvrite arv tõuseb aastaks 2030 tõenäoliselt kuue miljonini aastas, kui fossiilsete kütuste kasutamise praegune tase püsima jääb.

Üle 90 protsendi neist inimohvritest on arengumaade elanikud, öeldakse raportis, milles on hinnatud kliimamuutuse mõju inimestele ja majandusele 184 riigis 2010. ja 2030. aastal. Raporti tellis kliimamuutuse poolt ohustatud 20 arengumaa ühendus Climate Vulnerable Forum.

„Kliima-süsiniku kombineeritud kriis nõuab alates tänasest kuni järgmise aastakümne lõpuni hinnanguliselt 100 miljonit inimelu,“ öeldakse raportis.

Raportis väidetakse, et kliimamuutuse mõjud on vähendanud ülemaailmsest kogutoodangut 1,6 protsenti ehk umbes 1,2 triljoni dollari võrra aastas ning 2030. aastaks võib kahju kahekordistuda 3,2 protsendini ülemaailmsest kogutoodangust, kui globaalsetel temperatuuridel lastakse tõusta. Enne 2100. aastat ulatuvad kaotused kümne protsendini kogutoodangust.

Seotud lood:

Maailma üleviimine väikese süsinikutarbimisega majandamisele maksab sellel aastakümnel hinnanguliselt 0,5 protsenti kogutoodangust.

Briti majandusteadlane Nicholas Stern ütles varem sel aastal Reutersile, et kliimamuutuse piiramiseks, ärahoidmiseks ja sellega kohanemiseks on vaja investeeringuid, mis vastavad kahele protsendile ülemaailmsest kogutoodangust. Tema ülevaate järgi võib temperatuuri tõus 2-3 Celsiuse kraadi võrra järgmise 50 aasta jooksul vähendada ülemaailmset tarbimist kuni 20 protsenti inimese kohta.

Industriaalajastueelse ajaga võrreldes on temperatuurid tõusnud juba 0,8 kraadi võrra. Ligi 200 riiki leppisid 2010. aastal kokku ülemaailmsete keskmiste temperatuuride tõusu piiramise alla kahe kraadi Celsiuse järgi, et vältide kliimamuutuse ohtlikke tagajärgi.

Kliimateadlased on aga hoiatanud, et võimalus piirata temperatuuri tõusu kahe kraadiga muutub üha väiksemaks, sest kasvuhoonegaaside õhku paiskamine jätkub üle maailma fossiilsete kütuste põletamise tõttu.

Maailma vaeseimad riigid on kõige haavatavamad, sest neid ähvardab üha suurem kuivuse-, veepuuduse-, ikalduse-, vaesuse- ja haigusteoht. 2030. aastaks kaotavad nad DARA hinnangul kliimamuutuse tõttu 11 protsenti kogutoodangust.

„Temperatuuri tõusu ühe Celsiuse kraadi võrra seostatakse põllumajanduses tootlikkuse vähenemisega 10 protsendi võrra. Meile tähendab see umbes nelja miljoni tonni toiduvilja kaotamist, mis vastab 2,5 miljardile dollarile. See on umbes kaks protsenti meie sisemajanduse koguproduktist,“ ütles Bangladeshi peaminister Sheikh Hasina raportit kommenteerides. „Lisades kahjud varale ja muud kaotused, seisame me silmitsi umbes 3-4 protsendi kaotamisega kogutoodangust.“

Isegi suurimad ja kõige kiiremini kasvavad majandused ei pääse terve nahaga. USA ja Hiina kogutoodang väheneb 2030. aastaks 2,1 protsenti ning Indiat võib tabada enam kui viieprotsendine kaotus.