Ornitoloog Indrek Tammekänd osutas, et kuna talv andis külma ja lumega visalt järele, olid märtsi esimeses pooles, mil eelnevatel aastatel on lõokesed kohal olnud, linnurändel pidurid peal, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Ilmad pöörasid järsult kevadiseks ja sellega kaasnes ka järsk lindude tulek: kõik olid stardivalmis ning tulidki ilmade soojenedes kohe suure hooga kohale," tähendas ta.

Otse kui paisu tagant - milleks oli kohati lausa Kesk-Euroopasse ulatunud lumepiir - pääsenud linnutulva tõttu kukkusid sel kevadel Pärnumaal Eesti ühe olulisema tiivuliste rändetee alla jäävas Kabli vaatlusjaamas ka mitme linnuliigi ränderekordid.

Näiteks kui varem oli seal kevadel päevaga loendatud ligi paar tuhat saabuvat lõokest, siis uus tippmark ületas nelja tuhande linnu piiri. Enam kui poole võrra parandasid oma rändetulemust ka musträstad, keda loendati päevaga üle kahe tuhande.

Kuna vara saabuvate lindude rändekell oli tänavu mõnevõrra edasi tiksunud, on esimeste kevadekuulutajate kõrval nähtud hulganisti hilisemaidki saabujaid: putuktoidulisi väike-lehelinde, mets- ja punajalgtildreid ning kukkurtihaseid.