Rändlinnud naasevad kevaditi aina varem

 (3)
Rändlinnud naasevad kevaditi aina varem
Reuters/Scanpix

Eesti ornitoloogide hiljutise uuringuga saadi kinnitust, et meie rändlindudest on kliimamuutuste meelevallas eelkõige need, kes talvituvad Euroopas.

Uuringuga seotud maaülikooli põllumajandus- ja keskkonna­ins­tituudi vanemteadur Aivar Leito ütles, et Eesti jääb sellesse Euroopa piirkonda, kus kliima soojenemine on olnud kõige märgatavam — saja aastaga on aas­ta keskmine õhutemperatuur tõusnud kaks-kolm kraadi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Leito osutas, et kõige enam mõjutavad varajasemad keva­ded just meie lähimaarändureid ehk ilmastikulinde, kes pööravad nokad Eesti poole niipea, kui tunnevad, et talvitumiskohas ilmad soojenevad.

Näiteks kui aastakümneid tagasi nähti Hispaanias ja Prantsusmaal talvituvaid sookurgi Eestis märtsi lõpus, siis nüüd võib neid kohata juba veebruari lõpus.

Kõige kardinaalsemad muutused on toimunud aga kühmnokk-luikedega — kui paar aastakümmet tagasi oli neil kombeks Läänemere lõunaosas talvitamas käia, siis nüüd on nad talvede pehmenedes niivõrd muga­vaks muutunud, et enamik neist ei viitsigi enam siit mine­ma lennata.

Kui põhjapoolsed liigid on hakanud kliima soojenemise tõt­tu oma levilat aina koomale tõm­bama, siis lõunapoolsed okupeerivad selle arvel aina uusi alasid. Möödunud sajandi kaheksakümnendatel hakkas Eestis pesitsema roohabekas, üheksakümnendatel tamme-kirjurähn ja viimastel aastatel hõbehaigur.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Online'is