Rämpstoit paljastab murdvargad

 (5)
Rämpstoit paljastab murdvargad
---

Tahad olla edukas murdvaras? Toitu tervislikult!

Uue revolutsioonilise sõrmejäljevõtmis-tehnika leiutaja väidab, et kurjategijad, kes söövad töödeldud toitu, jäävad politseile tõenäolisemalt vahele, kuna higi nende sõrmejälgedes söövitab metalli.

Leicesteri Ülikooli teadur ja teadusekspert Northamptonshire’i politsei juures Dr John Bond väidab, et töödeldud toidu sõbrad jätavad roimapaigale tõenäolisemalt äraandlikke jälgi.

Leicesteri Ülikoolis teadusliku kriminalistika konverentsil esinedes teatas dr Bond, et higised sõrmejäljed jätavad metallile sööbivamaid jälgi, kui jälje jätja higis on palju soola.

Samuti avaldas ta, et on alustanud läbirääkimisi kolleegidega Leciseteri Ülikoolist eesmärgiga hinnata, kas roimapaigale jäetud higijälje analüüs võiks paljastada “higiprofiili” ehk anda jälje jätnud inimese kohta senisest rohkem teavet, vahendab teadusuudiste portaal ScienceDaily.com.

Dr Bond Northamptonshire’ politsei teaduskonsultatsiooni osakonnast on Leicesteri Ülikooli teadusliku kriminalistika keskuse auteadur. Ta on välja töötanud meetodi, mis võimaldab teadlastel sõrmejälge visualiseerida isegi pärast seda, kui jälg ise on eemaldatud. Koos kolleegidega viis ta läbi uurimuse teemal, kuidas sõrmejäljed metallpindu söövitada võivad. Uus tehnika võimaldab väiksekaliibrilise tulirelva metallhülsile enne tulistamist jäetud sõrmejälgi välja puhastada — pärast tulistamist!

Seotud lood:

Dr Bond ütles: “Kuna töödeldud toidud kipuvad säilitusainena sisaldama palju soola, peab keha üleliigsest soolast vabanema; see väljutatakse sõrmede pinnal paiknevate pooride kaudu higi kujul. Seega, kui sööte palju töödeldud toitu, sisaldavad teie sõrmejäljed ohtralt soola — ja mida rohkem on soola, seda tugevamini söövitub metall.”

Dr Bond lisas, et seega eksisteerib kaudne seos ülekaalu ja tõenäosuse vahel kuriteo eest karistatud saada. “Teised uurimused on seostanud töödeldud toidu söömist ülekaaluga, ning nüüd teame ka, et töödeldud toidu sööjad jätavad paremaid sõrmejälgi,” selgitas ta.

Dr Bond kinnitas, et seniseid uurimustulemusi edasi arendades peaks olema võimalik analüüsida higi osiseid ja nende kaudu konkreetset isikut profileerida. “Hetkel käivad läbirääkimised Leicesteri Ülikooliga, eesmärgiks selgitada välja, kas higi uurimiseks on alust ja kas sellest võib higijälje jätja isiku väljaselgitamisel abi olla.

Nimelt on asi selles, et inimeste jäetud higi kogus, nagu ka higi koostis, varieeruvad. Meie jaoks on oluline, kuidas varieerub soolasus, kuid edaspidi pole välistatud ka võimalus uurida teisi elemente, et nende kaudu kirjeldada jälje jätjat. See võiks anda vihjeid elustiili kohta, mis, ehkki kaugeltki mitte nii hea info kellegi tuvastamiseks kui sõrmejäljed, võib politseile siiski abiks olla, kui neil pole juhtumisi muid juhtlõngu.

Eriti suureks abiks võib selline metoodika olla terrorismi-tüüpi kuritegude lahendamise juures, kus asitõendeid juhtumi spetsiifika tõttu tihti hävima kipuvad. Näiteks võib higijälg pärast plahvatust leitud metallitükil või pommikillul vähemalt öelda, mis tüüpi inimesega võis sooritaja puhul tegu olla.

Nimetame higi uurimist “sõrmejälgede arukaks võtmiseks” (intelligent fingerprinting) — rakendame ju sõrmejälge selleks, et isiku kohta rohkem teavet saada, mitte tema tühipaljaks tuvastamiseks.”

Tõlkinud Mart Kalvet