Nimelt on leitud tõendeid selle kohta, et läänemaailma „tööstuslik” toiduvalik, milles leidub ohtralt punast liha, suhkrut ja rasva, kahandab maos elunevate tervislike bakterite hulka, vahendab The Daily Mail.

Ilma nende pisikute immuunsüsteemi tugevdavate mõjudeta kannatavad lapsed kasvades tõenäolisemalt astma, ekseemide ja muude allergiate käes.

Viimase kahe kümnendiga on allergikute osakaal kasvanud kolm korda. Praegu kannatab mingil eluperioodil mingisuguse allergia käes iga kolmas inimene.

Paljud teadlased süüdistavad sellistes arengutes kaasaegset kramplikku hügieenilisust ning laste tubaseid elukombeid. Mõnede arstide kinnitusel on kokkupuutumine pisikute ja mustusega esimestel eluaastatel terve immuunsüsteemi kujundamise seisukohast kriitilise tähtsusega.

Teised eksperdid on allergiate osakaalu kasvu seostanud liiklusreostuse, toidulisandite ja laste üha eksootilisemate toitumiskommetega.

Hiljutise uurimuse raames võrreldi Itaalias Firenzes elavate laste soolebaktereid Lääne-Aafrikas Burkina Fasos sirguvate laste omadega.

Tuli välja, et Aafrika lastel — kelle toiduvalik sarnanes tuhandete aastate taguste esimeste põlluharijate menüüle — esines palju vähem täiskasvanute ülekaalulisusega seostatud pisikuid ning palju rohkem rasvhappeid, mis teadupärast kaitsevad organismi põletike eest.

Aafrika laste menüü koosnes peamiselt teraviljadest, silmubadest ja juurviljadest, samas kui itaallaste toiduvalik sisaldas palju liha, rasva ja suhkrut.

Uurimuse juht, Firenze ülikooli doktor Paolo Lionetti ütleb, et erinevuseid laste soolebakterite koosseisus võib selgitada nende toitumisharjumustega, mille mõju osutus suuremaks muude tegurite, nt etnilise kuuluvuse, sanitaartingimuste ja klimaatiliste või geograafiliste iseärasuste omast.

„Burkina Faso lapsed valiti välja kui traditsioonilise Aafrika maapiirkonna toiduvaliku tüüpilised tarbijad,” ütleb ta. „Burkina Faso laste peamiselt taimses toiduvalikus on vähe rasva ja loomset valku ning palju tärklist, kiudaineid ja taimseid polüsahhariide.

Kogu toit toodetakse kohalikust toorainest, mida kasvatavad ja korjavad ümberkaudsete külade naised. Ehkki loomsete valkude osakaal on äärmiselt väike, söövad nad mõnikord veidi kanaliha või termiite.”

Tema hinnangul kujutavad inimese soolkonda asustavad triljonid mikroobid omamoodi elutähtsat „organit”, mis aitab toitu seedida, pakub kaitset haigusetekitajate vastu ja kahandab põletikuohtu.

Suurbritannia meditsiinilise heategevusühenduse Allergy UK esindaja Lindsey McManuse sõnul leidub leidub tõendeid, mille kohaselt probiootilised bakterid maos tugevdavad tõhusalt immuunsüsteemi, eriti ekseemi põdevate laste immuunsüsteemi, ning et need bakterid võivad pakkuda kaitset allergiate eest. “Küll aga on uuringud praegu alles algusjärgus ning vaja on teha veel palju täiendavat tööd.”