Siiani aga polnud keegi täpselt välja arvutanud, mis see suhe raha ja õnnetunde vahel täpsemalt on. Kui palju raha on vaja inimesel, et end õnnelikuna tunda? Mis on see optimaalne summa? USA Purdue ülikooli psühholoogia osakonna teadlased võtsid selle küsimuse lahendamise ette.

Analüüsides Gallup World Poll'i kogutud rohkem kui 1,7 miljoni 164 eri riigis elavate inimeste andmeid, arvutasid nad välja täpsed summad, mis õnne toovad ja pärast mida õnnetunne kahanema hakkab. Arvestati inimeste ostujõudu ning vastuseid küsimustele, mis puudutasid nende rahulolu oma eluga ja üldist heaolu.

Ajakirjas Nature Human Behaviour ilmunud uuringus toovad nad välja, et inimeste emotsionaalseks heaoluks, igapäevaseks õnnetundeks piisab, kui teenida aastas keskmiselt 60 000 kuni 75 000 dollarit, see tähendab 48 116 eurot kuni 60 145 eurot. Ehk siis end võiks alates 4000-eurosest kuupalgast siis õnnelikuks inimeseks pidada.

Teine kategooria, mida teadlased hindasid, oli üldine rahulolu oma eluga: kui õnnelikuna inimene end oma eesmärke silmas pidades ja võrdluses teistega tunneb. Siin on õnne "hinnaks" 95 000 dollari suurune sissetulek (76 184 eurot).

"On pikalt arutatud, millisel hetkel raha enam õnne ja heaolu ei loo. Me leidsime, et see on üldise rahulolu puhul 90 000 dollari suuruse sissetuleku juures ning igapäevase õnnetunde puhul 60 000-75 000 dollarilise sissetuleku juures," selgitas uurimisrühma juht Andrew T. Jebb. "See rahasumma puudutab üksikisikut, perede puhul on nn õnnepunkt ilmselt suurem."

Jebb täpsustas ka, et loomulikult on erinevates maailma piirkodades erinevad tulemused. "Sest rikkamates piirkodades on rahulolu rohkem seotud sellega, kuidas inimesed end teistega võrdlevad," lausus ta. Mainitud vahemik 60 000-75 000 igapäevaseks õnnetundeks kehtibki kõige rohkem Põhja-Ameerikas.

Ida-Aasias, Lääne- ja Põhja-Euroopas, aga ka Austraalias ja Uus-Meremaal on summa natuke madalam, umbes 50 000 dollarit ehk 40 096 eurot. Kiire arvutus näitab, et Eestis teeniks niisiis õnnelik inimene 3341 eurot kuus. Mujal maailmas on õnnetunde hind veelgi odavam, välja arvatud Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

Teadlased avastasid ka, et kui see õnnetoov summa oli saavutatud, hakkasid kõrgema palga saajad samastama raha suurema rahulolematuse ja väiksema heaolutundega. Seda sellepärast, et raha on eelkõige vahend põhivajaduste rahuldamiseks, eluks vajalike mugavuste saamiseks ning ehk ka võlgade tasumiseks - aga seda ainult mingi kindla piirini.

Pärast selle ületamist võib inimesi üha rohkem kannustada juba ebaratsionaalsed impulsid, näiteks rohkem raha teenima või end sotsiaalselt teisega rohkem võrdlema. Iroonilisel kombel tähendab siis liiga palju raha madalamat õnne- ja rahulolutunnet.

"Raha on ainult osa sellest, mis meid õnnelikuks teeb ja me õpimegi niimoodi rohkem raha piiridest teadma," võttis Jebb uurimuse kokku.