Raha ei kasva puu otsas, küll aga bensiin
GM nimelt kuulutas viimasel Detroidi autonäitusel, et investeerib 100M dollarit Coskata nimelise firma arendatava bioreaktori tööstuslikule tasemele viimiseks. Coskata poolt väljatöötatud bioreaktoris saab bioetanooli toota majapidamisprügist — bioreaktoris pesitsevad bakterid „söövad ära“ nii autokummid kui olmeprahi. Katsetehas valmib käesoleva aasta lõpuks, tööstuslik tootmine kavatsetakse käivitada hiljemalt aastaks 2011. Liitri omahinnaks arvestatakse meie rahas kuskil 3 — 4 krooni.
Selle nädala esmaspäeval avaldas ajakiri Chemistry and Sustainability, Energy and Materials (e.k Keemia ja jätkusuutlikus, energia ja materjalid) artikli, milles Massacusetts-Amherst’i Ülikooli (UMass)teadlane Torren Carlsson koos oma juhendatavate üliõpilastega tegi teatavaks, et on saanud hakkama taimedes leiduva tselluloosi muundamisega bensiinikomponentideks.
Ajakirja samas numbris kirjutab ka James Dumesic koos kolleegidega Wisconsin-Madisoni Ülikoolist, kuidas nad lõid lennukikütuse komponente kasutades rohelise bensiini tootmisele sarnast lähenemist. Eelnevalt on Dumesic’i juhitav teadlastegrupp demonstreerinud lennukikütuse tootmist mitmeosalise protsessi abil, kuid viimane töö demonstreeris protsesside integreeritavust, vähendades nii reaktorite vahel seni toimunud eraldus- ja puhastusprotsesside kulukat taaka.
Kuigi biobensiin jõuab tanklatesse ilmselt alles kümne aasta pärast, demonstreerivad nimetatud avastused siiski, et biokütuste turule toomise osas on selja taha jäetud oluline verstapost.
Uudne UMass’i teadlaste poolt väljatöötatud protsess töötab järgmiselt: tselluloos kuumutatakse kiirkorras tugevate katalüsaatorite abil. Tugevad katalüsaatorid on materjalid, mis kiirendavad protsessi ilma ennast selle käigus ohvriks toomata. Seejärel jahutatakse saadud gaasid kiiresti maha, millest tekib vedelik, mis sisaldab hulgaliselt bensiinis leiduvaid komponente.
Kogu protsess võtab aega vähem kui kaks minutit ja kasutab selleks suhteliselt vähe soojusenergiat. Nimetatud ainsa liigutusega saadud ained nagu naftaliin ja metüülbenseen (tolueen) moodustavad ühe neljandiku bensiinis leiduvast komponentidegrupist. Saadud ainet võib kasutada puhtalt nii kõrge oktaanisisaldusega mootorikütusena kui edasise töötlemise abil toota tavakütust.
Roheline bensiin on bioetanoolile atraktiivne alternatiiv, kuna seda saab kasutada praegustes automootorites ja on energiaväärtuselt samane tavabensiiniga. Bioetanooli ühe liitriga saab nimelt läbida ca 30% lühema vahemaa kui tavabensiiniliitriga.
Praeguste andmete kohaselt saab biobensiini toota palju väiksema energiahulgaga kui kulub bioetanooli tootmiseks, mis tähendab väiksemat ökoloogiluist jalajälge kui ka ka odavamat tootmist. Biobensiini saab valmistada kultuuridest nagu vitshirss (kõrge energiaväärtusega kõrreline) ja paplitest, kui ka põllumajanduse ning metsanduse kõrvalproduktidest (põhk ja oksarisu).
Uudne protsess aitab vältida bioetanooliga kaasnevaid hädasidki, nagu toidu kasvatamiseks vajaminevate põllumaade anastamine ja ilmsiks tulnud sojast valmistatava biokütuse elutsükliga kaasnev röögatu kasvuhoonegaaside emissioon.
Alljärgnevast videost saab vaadata, kuidas GM ja Coskata tüübid seletavad, kui äge nende tehnoloogia ka on…
