Q-süsinik (Q-carbon) on miski, mida meie planeedil kunagi varem eksisteerinud ei ole. Põhja-Carolina osariigiülikooli teadlased kasutasid laserkiirt, mis kestis vaid 200 nanosekundit, kuid sellest piisas, et süsinikku 3700 kraadini Celsisuse järgi kuumutada. Ja siis kiire jahutamise käigus said süsinikuaatomid enneolematu kristallstruktuuri, mida kunagi varem kohatud ei ole.

Q-süsinik on ferromagnetiline, erinevalt teistest tahketest süsinikuvormidest. Ta on kõvem kui teemant. Ja uus materjal hakkab helendama isegi siis, kui seda tabab väikesel hulgal energiat. Sellega leiti süsiniku kolmas tahke vorm, grafiidi ja teemanti kõrvale, samas kui looduslikult võiks Q-süsinikku eksisteerida ehk vaid mõne planeedi tuumas.

Q-süsinikku on suudetud esialgu luua vaid ribadena, mis on 20 kuni 500 nanomeetri paksused, kuid selle valmidus loovutada elektrone lubab suurt tulevikku näiteks elektroonilise kuvamise tehnoloogiates, teatab professor Jay Narayan, kes juhtis seekordset teadustööd.

Muutes laserkiire kestvust on teadlastel võimalik ka luua väiksemaid nanostruktuure Q-süsiniku sees, või muuta Q-süsinikku teemantiks. Kuid teadlased on ikka veel kaugel tegelikest teadmistest selle uue materjali kohta.

Teadustöö tulemused ilmusid kahe väljaandes, 7. oktoobri ajakirjas APL Materials ja 30. novembri ajakirjas Journal of Applied Physics. Ülikool on ka taotlenud kahte esialgset patenti Q-süsiniku ja teemanti valmistamise tehnoloogiale.