Putukaökoloogi eluline avastus
Tänavu kevadel pidasid sipelgauurijad Lääne-Eestis seminari. Tööd juhtis tuntud putukaökoloog David Nash, kelle uurimisobjektiks on olnud sinilibliklaste võime parasiteerida sipelgaliikide pesades. «Võin oma suurimaks panuseks teadusesse pidada seda, et suutsime näidata, kuidas tähniksinitiiva rööviku pinnal olevad süsivesikud jäljendavad parasiteeritavate sipelgate süsivesikuid. Ja et see mimikri on palju dünaamilisem, kui võiks arvata - liblikas suudab kiiresti evolutsioneeruda eri sipelgaliikidele,» vahendab Roheline Värav.
Tähniksinitiivad otsivad oma munadele koha, kus arenevad röövikud jääksid ette teatud sipelgaliikidele. Röövikud sarnanevad sipelgavastsetega ning sipelgad veavad need oma pessa ja kasvatavad üles.
Looduskaitse vajab teadust
Kogu selles keerulises süsteemis käib osa sipelgaliikidega pidev «võidurelvastumine». Need liblikad, kelle röövikute pinnal olevad süsivesikud on kohalike sipelgate omadega kõige sarnasemad, saavad enim järglasi ning liblikad evolutsioneeruvad aina rohkem sipelgate moodi. Samas annavad sipelgatest rohkem järglasi just need, kes erinevad liblikatest kõige rohkem, kuna nende pesadesse on raske parasiteerima pääseda.
Tähniksinitiivad on haruldased liblikad, kelle olukorra parandamiseks kulutatakse mitmes riigis suuri summasid. Nashi tööd on andnud looduskaitsele palju: kui soovitakse liblikaid mõnda kohta tagasi asustada, siis on oluline teada, kas alal elavad sobivad sipelgaliigid. Samas ei ole väikesed erinevused sipelgaliikide vahel nii olulised, sest liblikad evolutsioneeruvad kiiresti. Teadlased on leidnud ka, et osa sipelgaliike ei suuda üldse «võidurelvastuda» ning langevad kergemini parasitismi ohvriks kui teised.
Küsisin David Nashi käest, millised on praegu üldiselt putukaökoloogia päevakajalisimad teemad. Ta vastas: «Aina rohkem kirjeldatakse putukaliikide genoome, mis annab meile võimaluse uurida ökoloogiat hoopis teise nurga alt. Me saame nüüd vaadata ökoloogilisi kohastumusi, teades putukate geenides talletunud evolutsioonilist tausta. Näiteks tähniksinitiiva loos teame praegu vaid röövikute pinnal olevaid süsivesikuid, kuid me ei tea senini midagi sellest, kuidas nende tootmine on geneetiliselt reguleeritud.» Teadlane loodab, et tähniksinitiibade genoom sekveneeritakse lähima kümne aasta jooksul.
Teine putukaökoloogia aktuaalne teema on Nashi sõnul putukate looduskaitse. Viimaste kümnendite jooksul on saanud selgeks, kui vähe me teame nende liikide mitmekesisusest ning sellest, millised liigid üldse on ohustatud. Järjepidevat putukate seiret on hakatud korraldama alles nii hiljuti, et vaid suurte ja kergesti määratavate liblikate kohta saab järeldusi teha.
«Need kaks suunda - molekulaargeneetika ja looduskaitse - on samas omavahel ka põimunud, sest molekulaarsed meetodid aitavad meil looduslikku mitmekesisust uurida palju täpsemalt ja annavad tihti üllatavaid tulemusi. Näiteks võib selguda, et mõni üheks liigiks peetud populatsioon koosneb paljudest liikidest, või vastupidi, mõni arvatav ohustatud liik osutub mõne tavalise liigi erivormiks.»
Eesti putukatel veab
Eesti looduse suureks eeliseks peab Nash seda, et siin elavad inimesed palju hõredamalt kui Kesk-Euroopas. Põllumajandus ja ehitustegevus survestab putukaid vähem. Maailmast on palju kibedaid õppetükke, millest Nash soovitab eestlastel õppida ning hoiduda kordamast teiste eurooplaste tehtud vigu.
Putukate looduskaitselise seisundi hindamises sammuvad esirinnas Inglismaa ja Holland, kuid looduse kaitseks peaks liikide käekäiku jälgitama kogu Euroopas. Nashi sõnul aitab interneti ajastu kaasa teadmiste, sealhulgas putukate määramise oskuse tavaline. Et Eestis on internet väga tavaline, siis saaks luua putukahuviliste võrgustiku, et näiteks liblikate ja kimalaste olukorda seirata.
Entomoloog David Nash
- Sündis 1964 Inglismaal.
- Töötab Kopenhaageni ülikooli sotsiaalse evolutsiooni keskuses.
- On avaldanud paarkümmend putukaökoloogilist teadusartiklit, sealhulgas ajakirjades Science ja Nature.
- On ülikoolides õpetanud evolutsioonilist bioloogiat, putukaökoloogiat, loomade käitumist, populatsioonidünaamikat ja statistilisi analüüsimeetodeid.
- Kunstihobi hõlmab nii eri loomade tehnilisi jooniseid, arvutigraafikat kui ka sürrealistlikke maale ja skulptuure.
- Plaanib oma elu jooksul kokku panna kõikide Hispaania kodusõjas (1936-1939) kasutatud lennukimarkide plastmudelid.
