Viiekümnele teismelisele üliõpilasele näidati Scarborough' äripiirkonnas tehtud 10-minutilist videot, millest neil tuli meeles pidada teatud juhendid ja hiljem nende järgi tegutseda. 21 katsealust kuulus pummeldajate kategooriasse, vahendab
.

Neidude puhul oli „pummeldaja" kriteeriumiks, et nad tarvitavad kuue klaasi veiniga ekvivalentse koguse alkoholi kaks või enam korda nädalas, noormeestel sama pika ajaga kuus pinti õlut.

Enne olid rühmast välja arvatud muid mõnuaineid, näiteks ekstasit või kanepit tarbivad noored, suitsetajad ning need, kes olid joonud viimase kahe ööpäeva jooksul. Samuti jälgiti, et katserühma poolte vahel poleks erinevusi eas, ärevus- või depressiooniastmes.

Ilmnes, et pummeldajail oli koha ja tegevuse meelespidamisel märksa suuremaid raskusi kui nende karsketel eakaaslastel.

Töid juhtinud doktor Tom Heffernan ütleb, et muidugi pole veel sugugi selge, milline on nende kognitiivhäirete tekkemehhanism, aga samas on ilmne, et kõnelda mingist „ohutust alkoholikogusest" on noorte puhul ilmselgelt kergemeelne.

Kõnekas on asjaolu, et pummeldajaist katsealused olid ise kindlad, et neil on mäluga kõik korras ja mingit kahju elukombed neile ei põhjusta.