"Püha õhtusöömaaeg" on tuhande aastaga rikkalikumaks muutunud

Kunst imiteerib elu: toiduportsjonid ja taldrikud Piiblist tuntud sündmust kujutavatel maalidel on viimase tuhande aastaga ligi kahe kolmandiku võrra kasvanud. Inimkonna söögiisu ja ülekaalulisus on aina suurenenud ja see on ka kunstnikke mõjutanud, kes Püha õhtusöömaaega kujutavad.

New Yorgis asuva Cornelli ülikooli töögrupp uuris 52 möödunud millenniumil valminud maali Pühast õhtusöömaajast ja jõudis järeldusele, et söömaaeg ise on sõna otseses mõttes aina kaalukamaks muutunud.

Nad kasutasid arvuti abi, et võrrelda toidu suurust ja osalejate arvu viimasel õhtusöögil enne Kristuse surma. Põhiroa suurus on aastatel 1000 kuni 2000 kasvanud 69 protsendi võrra, taldrik 66 protsenti ja leib 23 protsenti!

Toitumiskäitumise teadlane, Cornelli professor Brian Wansink kommenteerib: "Toiduportsjoni suurendamine (supersizing) on moodne nähtus, kuid meie nähtu võib olla väga pikaajalise trendi nähtavam osa. Viimased tuhat aastat on näinud toidu tootmise, ligipääsetavuse, turvalisuse, külluse ja kättesaadavuse märgatavat suurenemist. Me usume, et kuna kunst imiteerib elu, on need muutused peegeldunud ajaloo kuulsaimas õhtusöögis."

Piibel on nn Püha õhtusöömaaja kirjeldamisel napisõnaline, mainides peamiselt leiba ja veini. Aegade jooksul on aga pildile jõudnud ka kala, angerjas, lambaliha ja isegi sealiha.

Wansink kasutas uurimuseks maalireprosid 2000. aasta raamatus "Last Supper", kus on muidugi kõik tuntumad versioonid nagu Da Vinci ja Rubensi omad. Suurimad muutused maalidel paistavad ilmnevat ajavahemikus 1500-1900.

Uuringu üks autor ja religioossete uuringute asjatundja, professor Craig Wansink peab portsjonite suurenemise põhjuseks teoloogia asemel pigem kultuurilisi mõjusid. "Puudub religioosne põhjus, miks road muutusid suuremaks."

Töö ilmub ajakirjas International Journal of Obesity ajakirjas.