Psühhopaat vajab omakasu iga hinna eest

 (29)
Psühhopaat vajab omakasu iga hinna eest
Potentsiaalselt vägivaldse kuritegeliku käitumisega seonduvate psühhopaatiliste loomuomadustega isikutel on leitud häired selles, kuidas mammilaarkeha (fotol esile tõstetud) töötleb dopamiini. Pilt: Gregory R.Samanez-Larkin ja Joshua W. Buckholtz---

Psühhopaatide ajud paistavad olevat eos programmeeritud otsima omakasu iga hinna eest, näitab Vanderbilti ülikooli värske uurimus.

“Psühhopaate peetakse tihti külmaverelisteks kurjategijateks, kes võtavad, mida tahavad, mõtlemata tagajärgedele,” osutab psühholoogiateaduskonna magistrant ja uue uurimuse juhtiv autor Joshua Buckholtz.

“Me leidsime, et ülireaktiivne dopamiini-tasusüsteem võib olla aluseks mõnedele kõige problemaatilisematele psühhopaatiaga seonduvatele käitumistele nagu vägivaldne kuritegevus, retsidivism ja psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine.”

Varasemad psühhopaatiauuringud on keskendunud omadustele, mis taolistel indiviididel puuduvad: hirmule, empaatiavõimele ja suhtlemisoskusele. Uus teadustöö uurib aga seda, mida vaimselt tasakaalututel inimestel jagub enam kui küllaga: impulsiivsust, suuremat kihku tasu järele ja riskeerimisaltidust. Oluline on märkida, et taolised omadused on kõige tihedamalt seotud just psühhopaatia vägivaldsete ja kuritegelike tahkudega, vahendab PhysOrg.

“Traditsioonilised psühhopaatia-uuringud on keskendunud tundetusele karistuse suhtes ja hirmu puudumisele, kuid need iseloomuomadused ei ole eriti head näitajad ei vägivalduse ega kuritegeliku käitumise ennustamiseks,” osutab psühholoogia ja psühhiaatria abiprofessor ning uurimuse kaasautor David Zald. “Meie andmed annavad mõista, et oluline võib olla hoopis probleemi teine külg. Sellistel isikutel paistab olevat palju suurem vajadus tasu — n-ö “porgandi“ — järele, mis lämmatab võimaliku mure “piitsa” või tasuga seonduvate riskide pärast.”

Seotud lood:

Dopamiini ja psühhopaatia vahelise seose põhjalikumaks uurimiseks kasutasid teadlased positronkahurit ehk PET-tomograafi (ingl positron emission tomography), mille abil kuvasid dopamiini vallandumist ajus, ning samal ajal aju tasusüsteemi sondeerimiseks funktsionaalset magnet-tomograafi fMRI (ingl functional magnetic resonance imaging).

“Tõeliselt rabav asjaolu nende kahe väga erineva ajuseire-tehnoloogia juures oli, et täheldasime väga sarnast mustrit. Mõlemad registreerisid psühhopaatiliste omadustega inimestel suuremat aktiivsust,” selgitab Zald.

Vabatahtlikel katsealustel paluti täita isikuomaduste ankeet, mille abil määrati nende psühhopaatiliste kalduvuste tase. Taolised omadused jaotuvad spektrisse, mille ühte äärmisesse otsa paigutuvad vägivaldsed roimarid. Ometi võib ka normaalselt toimival reakodanikul esineda mõningaid psühhopaatilisi omadusi nagu manipulatiivsus, enesekesksus, agressiivsus ja riskialtidus.

Katse esimeses etapis andsid uurijad katsealustele doosi amfetamiini ning skannisid seejärel nende ajusid PET-tomograafiga, et hinnata erguti vallandatud dopamiinireaktsiooni tugevust. Uimastite kuritarvitamist on varasemate uurimuste raames seostatud muudatustega dopamiinireaktsioonis. Psühhopaatiat omakorda on tugevalt seotud psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamisega.

“Meie hüpoteesi kohaselt on psühhopaatilised omadused seotud ka häiretega dopamiini tasuahelates,” ütleb Buckholtz. “Sellise oletusega oli kooskõlas avastus, et tugevate psühhopaatiliste omadustega isikutel vallandus amfetamiini mõjul ligi neli korda rohkem dopamiini.”

Katse teises faasis lubati katsealustele lihtsa ülesande täitmise eest rahalist tasu. Ülesande sooritamise vältel skanniti osalejate ajusid fMRI-tomograafiga. Uurijad leidsid, et psühhopaatilisemate isikuomadustega isikute aju dopamiinitasu-piirkond — mammilaarkeha ehk nucleus accumbens — oli rahalise tasu eeldusel märksa aktiivsem kui teistel katsealustel.

“Võimalik, et tasuootusele keskendumise puhul kutsuvad võimendatud dopamiinireaktsioonid psühhopaatidel esile suutmatuse tähelepanu millelegi muule keskenduda, kuni nad on ihaldatud tasu kätte saanud,” ütleb Buckholtz.

Zald lisab: “Probleem pole mitte niivõrd selles, et nad ei adu potentsiaalset ohtu, vaid selles, et tasuootus või -ajend lämmatab taolised kaalutlused.”

USA riiklike tervishoiuinstituutide ühenduse direktori Francis S. Collinsi sõnul rõhutab uurimus käitumisega seonduvate neuroloogiliste uuringute tähtsust. "Tulemused võivad aidata leida uusi mooduseid sekkumiseks enne isikuomaduse arenemist ühiskonnavaenulikuks käitumiseks.”

Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Nature Neuroscience.