Psühholoogid: agressiivseks ei tee kurnatus, vaid tunnete allasurumine
Psühholoogid rakendasid uurimuses stseene klassikalistest filmidest ning avastasid, et katsealused, kellel oli palutud emotsioone alla suruda ning mitte reageerida kurikuulsatele tülgastavatele stseenidele 1983. aasta filmist “Elu mõte” ja 1996. aasta filmist “Trainspotting”, olid hiljem agressiivsemad kui need, kellel oma jälkustunnet välja näidata lubati, vahendab PhysOrg.com.
Uurimus kinnitab teadlaste arusaama “ego vaesustatmise efektist”, mis annab mõista, et inimesed, kes peavad oma emotsioone kapseldama — näiteks mitte reageerima raske iseloomuga ülemuse tegudele tööl —, kalduvad hiljem tõenäolisemalt agressiivselt käituma — näiteks oma laste peale karjudes.
Katsealused, keda enne filmilõikude vaatamist oli pikka aega ärkvel hoitud, ei reageerinud hästipuhanud patsientidega võrreldes teistmoodi, mis ütleb, et kurnatus tõenäoliselt ei tee inimesi agressiivsemaks, nagu mõned varasemad uurimused mõista olid andnud.
“Meie uurimus viitab võimalusele, et inimesed võivad muutuda agressiivsemaks pärast seda, kui on olnud sunnitud end vaos hoidma,” räägib töö kaasautor, Texase Austini ülikooli psühholoogiaprofessor Arthur Markman. “Psühholoogilised mehhanismid, mis avalduvad, kui inimesed on olnud sunnitud pinget taluma ja seejärel tugevat enesekontrolli üles näitama, ei ole seesama, mis toimub organismis siis, kui ollakse väsinud.”
Pooltel katsealustest paluti enne filmist “Monty Pyhoni elu mõte” pärineva ülesöömisstseeni ja “Trainspottingu” tualetipoti-stseeni vaatamist püsida ärkvel 24 tundi, teistel lubati magada. Seejärel paluti mõnedel katsealustel vaadata stseene reaktsiooni füüsiliselt välja näitamata (katse läbiviijad kontrollisid, et katsealused ei teeks seejuures pettust), samas kui teistel lasti filmilõike vaadata tingimusi esitamata.
Seejärel pidid kõik katsealused osalema arvuti kaudu juhitud võistluses, kus vastaseid sai veebikeskkonnas müraga tulistada. (Tegelikkuses mingeid vastaseid polnud ja keegi millegagi pihta ei saanud, ehkki katse ajal jäeti selles osalejatele teistsugune mulje.) Katsealused, kes enne filmistseenide vaatamist olid pidanud emotsioone alla suruma, sättisid ründemüra helitugevuse mängu alguses kümneastmelisel skaalal kuuenda ja seitsmenda taseme vahele, teised aga keskeltläbi “nelja” ja “viie” vahele.