Prognoos: 2030. aastaks vähisurmade arv kahekordistub
Rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri (IARC) prognoosi kohaselt diagnoositakse 20 aasta pärast 21,4 miljonit vähijuhtu aastas. Diagnoositud vähijuhtude lõviosa nihkub prognoosi kohaselt järgnevate kümnendite jooksul arenenud riikidelt arengumaadele, vahendab Novaator Reutersi uudist.
Vähk pole kusagil maailmas haruldane ega ole eelkõige rikaste maade haigus, ehkki selline ekslik mulje võib tekkida, sest rikkamatel maadel on paremad võimalused vähi diagnoosimiseks.
2008. aastal diagnoositi 12,7 miljonit vähijuhtu, vähi tõttu suri aga vähemalt 7,6 miljonit inimest. See kurb statistika näitab, et tänapäevane meditsiin ei ole ikka veel vaatamata väga suurtele investeeritud summadele vähivastases võitluses kuigi edukas ning ekspertide prognoose vaadates ilmneb, et olulist paranemist ei usuta saabuvat ka järgneva paarikümne aasta jooksul.
Juba 2008. aastal diagnoositi enam kui pooled (56 protsenti) uued vähijuhud arengumaades. Vähisurmadest langes nende osaks 63 protsenti. IARCi direktori Christopher Wildi sõnul on nende käsutuses olev 2008. aasta statistika kõige hilisem ja täpsem olemasolev sellealane andmestik. Eestis haigestub vähki aastas umbes 6000 ja sureb vähi tõttu 3500 inimest.
Kõige sagedamini diagnoositi 2008. aastal kopsuvähki (1,61 miljonit juhtu), rinnavähki (1,38) ja jämesoolevähki (1,23). Surmapõhjustena on vähitüüpidest eesotsas kopsuvähk (1,38 miljonit), maovähk (0,74) ja maksavähk (0,69).
