Professor: teadaolevad GMO-d ei ole ohtlikud
„GMO-d on väga erinevad. Kui viime mingi konkreetse geeni mingisse konkreetsesse organismi ning kasutame seda organismi kindlal eesmärgil, alles siis saame rääkida, kas see konkreetne GMO on ohtlik või ohutu.“
Truve osutab, et Ameerikas kasutatakse GMO tehnoloogiat põllumajanduses väga intensiivselt juba umbes 14 aastat. “Praegu pole kogu maailmas teada mitte ühtegi dokumenteeritud näidet selle kohta, et seni kasvatatud kultuurid oleksid inimese tervisele kuidagi kahjulikult mõjunud.“
See, et Euroopa suhtub GMO tehnoloogiasse ülejäänud maailmast hoopis erinevalt, on Truve hinnangul tegelikult küsimus rohkem poliitikutele või sotsioloogidele.
„Poliitikud aduvad, et kui nad seda tehnoloogiat toetavad, siis nende poolt rahvas enam ei hääleta. See pole päris kindel, kuid poliitikud on selles küsimuses olnud ettevaatlikult. Euroopa tööstus, kes pole GMO tehnoloogiasse õigel ajal investeerinud kasutab praegu ära seda, et inimeste teadmised bioloogiast on väikesed ning neid on tegelikult suhteliselt lihtne lollitada.“
Truve osutab, et põhilised GMO kultuurid on mais, soja, puuvill ja raps. “Kolme esimest neist Eestis ei kasvatata. Rapsi kasvatatakse, kuid näiteks Kanada rapsisordid klimaatiliselt ja mullastikutingimustelt Eestisse ei sobi. Ma ei arva, et põllumehed peaksid järgmisel kevadel hakkama GMO kultuure külvama. Meil polegi ju hetkel selliseid GMO taimi, mida Eestis kasvatada saaks.“
Truve hinnangul on laias laastus see tehnoloogia mujal maailmas väga selgelt õigustanud ning pole kaasa toonud mingisuguseid dokumenteeritavaid kahjusid. „Farmerite sissetulekud on aga seetõttu kasvanud ning ka teeninud on ka need firmad, kes vastavad taimed välja on töötanud.“
