Energiaproblemaatika on kolme-nelja aastaga kerkinud ka meie ajakirjanduse ja poliitikute üheks sagedasemaks jututeemaks, tihti seotult selliste väljenditega nagu kriis, julgeolek jne. Kuid Eestis ei ole eriti kõneldud sellest, mis võiks enneolematu hinnaralli taga olla ning mida see võiks meie tuleviku jaoks tähendada.

Hubberti kõver

Märtsis 1956 esitles naftafirma Shell geoloogiakonsultant M. King Hubbert avalikusele oma uurimust, mis käsitles USA energeetikaperspektiive. Vaadeldes uute naftamaardlate avastamise ning teadaolevate varude, nende kasutamise ja tarbimisnõudluse dünaamikat, jõudis ta järelduseni, et USA peaks 1970. aastaks jõudma naftatootmise tipphetkeni. Sellest alates saab toodangu maht ainult langema hakata, ammendades USA naftavarud umbes 2060. aastaks.

Samal ajal nõuab riik oma arenguks energiat üha kasvavas tempos, sest majanduskasv saab toimuda vaid energiasisendite mahu kasvu tingimustes. Aga kapitalimajanduse seaduspärasustest tulenevalt peab majanduskasv aset leidma, muidu variseb kogu süsteem kokku.

Siit järeldas Hubbert, et riik peaks kiiresti hakkama otsima energiabaasi, mis saaks riigi kasvavaid vajadusi ka edaspidi rahuldada. Analüüsinud kõiki alternatiive, tõi ta välja ka kõigi teiste fossiilsete kütuste perspektiivituse pikemas plaanis.

Ta leidis, et ainus väljapääs oleks tol ajal veel väga uudne tuumaenergeetika (esimene tuumajaam alustas tööd 1957. a) koos alles leiutamist vajava viisiga elektri efektiivseks kasutamiseks transpordiski. Edasi tegi Hubbert aga arvestused kogu maailma kohta, avastades, et planeedi naftatootmise kõver peaks oma tipu saavutama ca aastal 2000.

USA-s, 1950-ndate maailma suurimas naftatootmise ja –ekspordi riigis, keelduti sellist stsenaariumit ja ulmelisi tulevikunägemusi tõsiselt võtmast ning sisuliselt naerdi Hubberti mõttekäik välja. Aga ennustatud langusesse läks USA naftatoodang 1971 aastal tõesti.

Sõltumatute geoloogide, majandusteadlaste ja paljude teiste koostöös sai 1990-ndatel alguse koolkond, mis asus Hubberti tehtud tööd edasi arendama, et täpsustada maailma tulevikuväljavaateid. Tulemusena tekkis naftatipu (Peak Oil) teooria, mis klapib oma ennustustes seni ilmnenud faktidega ning aitab mõtestada olukorda, kuhu me kogu tsivilisatsiooniga sattunud oleme.

(Artikkel ilmus esmakordselt 10. märtsi ajalehe Meie Maa paberväljaandes.)