Prinditud nahk sobib patsientidele siirdamiseks või kosmeetikatoodete, kemikaalide ja ravimite mõjude katsetamiseks inimkudedel. Laitmatult toimiva inimnaha 3D-printimise tehnikat tutvustav artikkel ilmus ajakirja Biofabrication veebiversioonis.

Uut tüüpi inimnahk on esimene bioprintimistehnika toel loodud inimelund raviteenuste turul. Prinditud nahk on tekstuuri poolest äravahetamiseni sarnane päris nahaga ning koosneb ka sarnastest kihtidest — välimisest marrasnahast e epidermisest koos keskkonnamõjude eest kaitsva keratiniseerunud sarvkoega, ja sügavamast kihist, nn pärisnahast e dermisest. Too teine kiht koosneb omakorda fibroblastidest, mis sünteesivad kollageeni — valku, mis annabki nahale vetruvuse ja venitustugevuse.

Ekspertide sõnul peitub eduka 3D-bioprintimislahenduse saladus printimiseks kasutatavates biomaterjalides (ingl bioink). Naha loomiseks ei kasutata mitte tahmakassette või trükivärve, vaid spetsiaalsete bioloogiliste komponentidega täidetud pihusteid. „Biotrükivärvi“ funktsioneeriva inimnaha kujule viimise raaljuhitava pihustamistehnika patent kuulub CIEMAT-ile ja litsents BioDan Group’ile.

Hispaania uurijate leiutatud tehnika abil saab nahka valmistada kahel viisil. Üks võimalus on printida nn allogeenset nahka, mida saab standardsest rakukultuurist toota hulgi tööstuslikeks rakendusteks. Pealeselle on aga võimalik iga patsiendi kehaomastest rakkudest „kududa“ ka raviotstarbelist autoloogset nahka, millega saaks ravida nt raskeid põletushaavu.