PRESSITEADE: Eesti kosmosesatelliit ESTCube-1 asub teele stardipaigale

 (9)
PRESSITEADE: Eesti kosmosesatelliit ESTCube-1 asub teele stardipaigale
EstCube-1 kupli allFoto: Ilmar Saabas

Eesti tudengite poolt loodud kuupsatelliit ESTCube-1 on valmis, läbinud edukalt viimased katsed ja alustab täna teekonda, et aprillis Prantsuse Guajaanas asuvast Euroopa kosmosesadamast kanderakett Vega pardal üles orbiidile lennata.

Eesti esimene satelliit katsetab Soome teadlase Pekka Janhuneni leiutatud elektrilist päikesepurje, mis võib saada oluliseks verstapostiks tulevikutehnoloogiate arendamisel ning Eesti pürgimisel kosmoseriigiks.

“ESTCube-1 satelliidi üks peamisi eesmärke on teaduse populariseerimine ja hariduslik missioon, mille võib tänaseks juba edukalt õnnestunuks lugeda: selle projekti kaudu saavad Eesti tudengid kosmoseteaduse teoreetilist õpet ka praktikas rakendada. Arvan, et kõik programmist viie aasta jooksul osa võtnud sadakond tudengit usuvad, et suuri tegusid on võimalik teha siinsamas Eestis,” kommenteerib tudengisatelliidi projekti juhendaja, Tartu Ülikooli dotsent ja Tartu Observatooriumi vanemteadur Mart Noorma.

Meie üliõpilaste satelliit on erakordne oma teadusliku missiooni poolest: koostöös Soome ja Saksa partneritega katsetatakse ESTCube-1 pardal uudset, Soome meteoroloogiainstituudi teadlase Pekka Janhuneni leiutatud elektrilist päikesepurje. Katsetatav tehnoloogia võib tulevikus võimaldada nii kiireid planeetidevahelisi lende kui ka kosmoseprügi likvideerimist. Sellist suurejoonelist missiooni kandva ja kõrgtehnoloogiat täis kuupsatelliidi mõõdud on 10x10x10 cm ja kaal veidi üle kilogrammi. Satelliidi juhtimiskeskus tuleb Eesti sisulisse kosmosekeskusesse – Tartu Observatooriumi.

Seotud lood:

Rahvusvaheline haridusprojekt

Lisaks kosmiliste visioonide teostamisele on tudengite jaoks väga atraktiivne ka satelliidiprojekti rahvusvaheline meeskond. Võimalus päris kosmoselaeva ehitada tõi lisaks Eesti tudengitele projekti juurde mitmeid üliõpilasi Lätist, Saksamaalt, Ukrainast, Leedust ja Ameerika Ühendriikidest. Kokku saab juba 2008. aastal alguse saanud projekti tulemusena kaitstud kolm doktorikraadi ja üle 40 lõputöö.

“Meie loodud on kogu kosmoselaeva juhtimisteooria, elektroonika, sidesüsteemid, tarkvara ja mehhaanika. Missioonil katsetatava elektrilise päikesepurje teooria loodi Soome Meteoroloogia Instituudis. Helsingi Ülikoolis arendati elektrilise päikesepurje jaoks vajalik alumiiniumtraatide süsteem. Jyvaskyla Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli teadlased ja doktorandid töötasid välja ESTCube-1 pardal katsetatava elektronkahuri. Elektrilise päikesepurje komponendi kosmoses lahtipakkimiseks vajaliku mehhaanilise lahenduse arendasid välja Saksa Kosmoseagentuuri insenerid. Sellise mastaabiga rahvusvaheline koostöökogemus on meile väga arendav, põnev ja oluline,” rõõmustab ESTCube-1 projektijuht Silver Lätt.

Meie esimese satelliidi ESTCube-1 valmimine ja kosmosesse jõudmine on esimene samm Eesti pürgimisel kosmoseriigiks. Kosmosetehnoloogia on üks kõrgtehnoloogilisemaid majandusvaldkondi, kuhu ligipääs avaks ka Eesti ettevõtetele palju põnevaid võimalusi. Lisaks satelliidiprojektile käib töö Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency ehk ESA) täisliikmeks saamise nimel.

Eesti esimesest satelliidist valmib dokumentaalfilm

Maineka režissööri Jaak Kilmi käe all valmib dokumentaalfilm “Õpetusi kosmoselaeva ehituseks”, mis jälgib Eesti tudengisatelliidi meeskonna igat sammu stardini jäänud kuude jooksul. “Materjali on meil kasutada aga juba Eesti kosmoseprojekti esimestest sammudest. Ehk siis nelja aasta tagant. Need neli aastat on dateeritavad erinevate kriisidega. Nii on ka meie film oma ülesehtuselt ühe projekti kriiside ajalugu. Kas kõik need kriisid on ületatavad ja kas varsti kostab kosmosest see lunastav piiks, seda me ei tea, aga igal juhul me hoiame filmitegijatena pöialt,” kirjeldab Kilmi.

“Me teame, et ilma kriisideta ei sünni ühtki suurt asja. Seega võiks meie filmi vaadata ka kui sissejuhatust inspireerivate tegude tegemise kunsti. Ja see, et filmid inspireerivad, pole mingi saladus. ESTCube-1 projekti eestvedaja Mart Noorma rääkis, et ühes Tartu Ülikoolis tehtud küsitluses selgus, et 72% füüsika ja arvutitehnika tudengitest läksid eriala õppima lapsepõlves vaadatud ulmefilmide tulemusena,” lisab Jaak Kilmi. Dokumentaalfilmi loometiimis on lisaks temale veel Madis Ligema, Mihkel Soe, Aleksandr Kheyfets, Ekke Västrik ja Kaspar Kaljas.

Edu aluseks on koostöö

Eesti tudengisatelliidi projektis on tööperioodi vältel osalenud üle saja üliõpilase Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Lennuakadeemiast ning Eesti Maaülikoolist. Projekti juhendavad Tartu Observatooriumi teadlased ja Tartu Ülikooli õppejõud. ESTCube-1 valmimisse on aktiivselt panustanud Tartu Ülikooli välisüliõpilased Lätist, Leedust, Saksamaalt, Ukrainast, USA-st. Satelliidi erinevate komponentide arendus on toimunud rahvusvahelises koostöös ja tehtud töö on avaldatud arvukates teaduslikes väljaannetes.

Tudengiprojektis osalesid aktiivselt Mart Noorma, Silver Lätt, Kaupo Voormansik, Urmas Kvell, Andris Slavinskis, Mihkel Pajusalu, Erik Ilbis, Paul Liias, Agnes Vask, Viljo Allik, Tõnis Eenmäe, Andres Vahter, Erik Kulu, Henri Kuuste, Indrek Sünter, Jaan Viru, Jaanus Kalde, Kadi Kivistik, Kaspars Laizans, Martin Valgur, Riho Vendt, Robert Valner, Hendrik Ehrpais, Toomas Vahter, Taavi Ilves, Jana Šubitidze, Mihkel Veske ja paljud teised üliõpilased ja nende juhendajad. Projekti panustajate täisnimekirja leiab siit: http://www.estcube.eu/osalejad.

Projekt on saanud tuge Eesti ettevõtetelt ja teadusasutustelt. Satelliidi vibratsioonitaluvuse katsetused viidi läbi Stoneridge Electronics AS-i katselaboris, elektroonikatööd ja vaakumkatsetused Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia laboris. Sideelektroonika arendamisel on olnud üliõpilaste toeks Eesti ettevõtted Defendec ja Rantelon. Missioonijuhtimissüsteemi tarkvara töötatakse välja koostöös ettevõttega CGI, tarkvara testimisel on abiks Elvior. ESTCube-1 korpus on valminud Tartu Teaduspargis, trükkplaadid on toodetud Brandner PCB OÜ-s.

Vaata lisa ka ESTCube-1 kodulehekülg www.estcube.eu ja Facebooki leht www.facebook.com/estcube.