POOLT JA VASTU | Kas võimalikult paljud tuleks viirusega kokku viia?

 (25)
Koroonatest
Koroonatest Foto: Michael Bunel/Zumapress/Scanpix

Nii Soomes kui Eestis on arutamisel idee leevendada eriolukorra piiranguid võimalikult kiiresti, et riskirühmadesse mitte kuuluvad inimesed põeksid COVID-19 läbi enne sügist.

Eesmärgiks on tekitada neil elanikkonna rühmadel immuunsus enne, kui algab sügisene külmetushaiguste periood. Sel ajal nõuavad need haigused tervishoiusüsteemilt oma iga-aastase ressursikulu ning koroonaviiruse testimiste ja raviga poleks võimalik enam praeguses mahus tegeleda.

POOLT

Helsingi ja Uusimaa terviserajooni nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ütles täna YLEle, et kui praegused meetmed jäävad paika, kestab epideemia Soomes kuus kuud või kauem. Seetõttu kutsus ta üles märtsi keskpaigast kehtinud hädaolukorda käsitlevaid õigusakte järk-järgult tühistama.

„Peaksime proovima lubada viirusega kokkupuudet elanikkonna rühmadel, kelle jaoks see on kõige vähem ohtlik: lastel, noortel ja täiskasvanutel. Haigusest tuleb proovida eemal hoida vanemaid elanikkonna rühmasid, "rääkis Järvinen.

Kui massilise immuunsuse suurendamise teele ei minda, siis hoiatas Järvinen, et sügisel toimuva hakkav võib tervisesüsteemile üle jõu käia. „Kui hingamisteede infektsioonide hooaeg on taas alanud, on võimatu ette kujutada, et suudaksime testida kõiki, kellel on sümptomeid," sõnas ta.

Seotud lood:

VASTU

Suure populatsiooniimmuunsuse tekke vajalikkuse osas on sama meelt Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

„Miks need nakkushaigused ajalooliselt on ära lõppenud? Nad on lõppenud, kuna on tekkinud populatsiooniimmuunsus. Mina isiklikult usun, et meil on karjaimmuunsust tarvis," ütles ta täna riigikogu sotsisaalkomisjoni istungil.

Ta tuletas samas meelde, et Eesti kehtestas karantiini selleks, et meditsiinisüsteem vastu peaks.

„See on nüüd minu arvamus, ma ei tea seda: kui juba võtsime selle tee, et tahame lamedat kurvi, siis me peame ilmselt selle tee ka lõpuni käima. Sellel on väga kõrge hind just vanemate inimeste suremuse osas, kui nüüd kiirelt lõpetame," arvas ta siiski.

Ta märkis, et kui Soome oleks tahtnud karjaimmuunsust tekitada, siis oleks tasunud juba alguses karantiini mitte panna.

Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer toetas Lutsarit ja ütles, et karjaimmuunsuse tekitamisega tuleb olla väga ettevaatlik. Kui karjaimmuunsuse tekitamiseks peaks kolmandik selle viiruse kätte saama, siis toob see tema sõnul välismaistele arvutustele tuginedes kaasa 5000 täiendavat surma tavapärasele suremusele.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ütles istungil, et sügisel saab riigi sõnum elanikele olema selge: kes vähekenegi on haige, ei lähe kodust välja. „Kui inimene püsib kodus, kaitseb ta kõiki oma töökaaslasi ja teisi inimesi koroona, gripi kui ka teiste viiruste eest," ütles Jesse.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!