Ühendkuningriigi meteoroloogiabüroo uuring rakendas fossiilkütuste kasutamise prognoose, mis peegeldavad viimase 20 aasta jooksul ilmnenud tendentse, vahendab BBC.

Nende raalmudelid võtsid arvesse ka uusi avastusi selle kohta, kuidas ookeanid ja metsad süsinikdioksiidi neelavad.

Tulemusi esitleti Oxfordi ülikoolis toimunud neljakraadise temperatuuritõusu võimalike tagajärgede analüüsimisele pühendatud konverentsil.

Tulemuste kohaselt jõutakse neli kraadi soojema temperatuurini “parimal juhul” aastaks 2070, kuid on tõenäoline, et see saabub juba 2060. aastaks.

Meteoroloogiabüroo Hadley keskuse teadur Richard Betts nimetab šokeerivaks võimalust, et täna elus olevate inimeste eluajal võib aset leida nii mastaapne soojenemine.

“Kui kasvuhoonegaaside emissioone peatselt ei kahandata, võime juba oma eluajal näha kliima ulatuslikku muutumist,” rõhutab ta. “Neli kraadi soojenemist keskmistatuna kogu maakera peale tähendab märksa suuremat soojenemist paljudes piirkondades, nagu ka sademete mustri muutumist ülisuures plaanis.”

Mudeli kohaselt on kõikumised üsna ulatuslikud; näiteks võib temperatuur Põhjapoolusel tõusta sajandi lõpuks isegi kuni 15 kraadi. Aafrika lääne- ja lõunapoolsed piirkonnad võivad soojeneda kuni 10 kraadi, muud maismaapiirkonnad 7 kraadi või rohkem.

Valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu IPCC 2007. aasta hinnangul võib soojenemise keskmine määr sajandi lõpuks jääda vahemikku 1,8 kuni 4 kraadi. Samas ei välistanud nõukogu suuremate temperatuuritõusude võimalikkust.