Poolast leiti vanimad neljajalgse looma jäljed

 (10)
Poolast leiti vanimad neljajalgse looma jäljed
Reuters/Scanpix

Poola kivimurrust avastatud salapärase, ammu välja surnud olendi jalajäljekivistised on pannud paleontoloogid uuesti vaidlema selle üle, millal elu ikkagi merest maismaale kolis.

Evolutsioonilise bioloogia jaoks võtmetähtis teooria sedastab, et tetrapoodid — nelja jäseme või jäsemesarnase moodustisega selgroogsed loomad — arenesid kahe uimepaariga kaladest, vahendab AFP.

Taolise protsessi vahe-etapiks peeti selle teooria kohaselt elpistosteegideks nimetatud kalu, kelle pea ja keha olid sama kujuga nagu tetrapoodidel, kuid käte-jalgade asemel endiselt uimed.

Seesuguste, endast “puuduvat lüli” kujutavate liikide staariks on Tiktaalik, suurt kasvu madalas vees elunenud kala, kelle kivistunud säilmed leiti 2006. aastal vaid tuhande kilomeetri kauguselt Põhjapoolusest, Kanadas Ellesmere’i saarel jõepõhja setetest.

Tiktaalik elas umbes 375 miljonit aastat tagasi, ehkki leitud on vanemaidki, kuni 385 miljonit aastat vanu elpistosteege.

Nüüd aga on Poola kagupiirkonnast, Świętokrzyskie (Püha Risti) mäestikus Zachelmies asuvast mahajäetud kivimurrust leitud jäljed kahtluse alla seadnud nii kirjeldatud järgnevusgraafiku kui elpistosteegide rolli selles.

Suurbritannia ajakirjas Nature avaldatud teadustöös on Rootsi Uppsala ülikooli tetrapoodiküti Per Ahlbergi juhitud töörühm teatanud 395 miljonit aastat tagasi elanud olendi tosina selgesti eristatava “käe-” ja “jalajälje” leidmisest.

Seega on jäljed 18 miljonit aastat vanemad kõige vanematest seni leitud tetrapoodikivististest ning 10 miljonit aastat vanemad isegi kõige vanematest teadaolevatest elpistosteegidest.

Toona endast madalaveelist merelaguuni kujutanud ala mudasse jäetud jäljed on 26 cm laiused, mis annab alust oletada, et neljajalgne loom oli umbes 2,5 meetrit pikk.

Märke keha lohistamisest ei paista, mis annab mõista, et põhjamudasse jalajälgi jätnud muistse tetrapoodi keha pidi samal ajal veepinnal hulpima, väidavad autorid.

Avastus on radikaalne, kuna tähendab sisuliselt, et tetrapoodid pidid lagedale ilmuma seniarvatust märksa varem.

Enne maismaale suundumist jõgede deltades ja järvedes elutsemise asemel vohasid nad hoopis madalas merevees, tammudes korallrahude laguunide soojas mudas.

Sama tähtis on asjaolu, et uue teooria kohaselt kujutasid seni ülimalt oluliseks peetud elpistosteegid — vähemalt need, kelle fossiile seni on õnnestunud välja kaevata — endast mitte kõigi maismaaeluliste selgroogsete, sealhulgas ka meie, tüvieellaseid, vaid kõigest sugupuu nurjunud kõrvalharu.

Käpajäljed sunnivad meid radikaalselt ümber hindama kalade tetrapoodideks kujunemise ajastust ja ökoloogiat ning seda ümbritsenud keskkonnatingimusi, nagu ka kivististekogumi täielikkust, sedastab uurimus.