Üsna pea pärast seda, kui 18. sajandil levis teade Vesuuvi purske tagajärjel hävinud Rooma kunagiste linnade Pompei ja Herculaneumi taasavastamisest, sai sisekujunduses tuntuks värvitoon Pompei punane. Itaalia teadlaste uuringust tuleb aga välja, et punase tooniga tuntuks saanud freskod olid originaalis sootuks kollased.
Punaseks muutusid need Vesuuvi purske ajal õhku levinud gaaside toimel, vahendavad ERR Teadusuudised The Guardiani.
Sergio Omarini Itaalia rahvuslikust opitka instituudist tõdes, et uurimus muudab senist nägemust valdavalt punasena seisnud Pompei linnast. Cambridge'i ülikooli professor Andrew Wallace-Hadrill tõi välja kogu loo iroonia. Nimelt oli punane Vana-Rooma ajal kohutavalt kallis ja ka hinnatud värv. Tänapäeval Pompei punasena tuntud värvitooni saamiseks kasutati pliimennikut või punast pliid, mida tuli sisse vedada Armeeniast. Seda luksust ei saanud aga sugugi paljud endale lubada.
Omarini sõnul arvati varem et Pompeis oli 246 punast seina ja 57 kollast. Tegelikult oli see suhe aga 165 ja 138. Tõsi küll, tagant järgi on isegi ekspertidel raske vahet teha, milline on kalli pigmendiga punaseks võõbatud, viletsate alternatiividega värvitud või vulkaanilise gaasi toimel õhetama hakanud sein.
Pikemalt loe edasi SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
