Põhjapõdrad õppisid Arktikas ultraviolettvalgust nägema
Arktika külmunud ja lumised kõnnumaad peegeldavad tagasi umbes 90 protsenti ultraviolettvalgusest, lumevaba maapind aga kõigest paar protsenti. See pani Jeffrey koos kolleegidega arutlema selle üle, kas põhjapõdrad on kohanenud selles ultraviolettvalgust täis elupaigas.
Nad lasid pimedates tingimustes kaheksateistkümne tuimastatud põhjapõdra silmadesse valgusdioodide erinevate lainepikkustega valgust, sealhulgas ka ultravioletset. Samal ajal salvestasid nad elektroodi abil silmanärvide reaktsioone, mis annavad märku valguse nägemisest. Ultraviolettvalgus päästis valla reaktsiooni kõigi katsealuste põhjapõtrade silmades.
Põhjapõdrad rändasid Arktikasse 10 000 aastat tagasi ning Jeffrey sõnul on nad selle aja jooksul uskumatult hästi sealsete tingimustega kohanenud.
Toiduotsingud
Teadlaste Arktikas ultraviolettkaameraga läbi viidud eksperimendid vihjavad kohanemise põhjustele. Need näitasid, et uriin (märk kiskjatest või potentsiaalsetest kaaslastest) ja samblikud (põhjapõtrade peamine toit talvel) neelavad ultraviolettvalgust, muutes nad seda peegeldavas valges lumes mustana eristatavaks.
Väga vähesed imetajad, näiteks närilised ja osa nahkhiiri, näevad ultraviolettvalgust, kuid Jeffrey sõnul pole teada miks neil see võime on välja arenenud. Põhjapõdrad on esimesed imetajad, kelle puhul on nüüd põhjused teada.
Loe pikemalt edasi SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!